Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
NEW SCIENTIST ⟩ Kaalulangetamise mõistuse ja ainevahetuse vahelises sõjas jääb tihti kaotajaks inimene ise Põhimõtteliselt kõlab see nn vana tõde lihtsasti: söö vähem ja liigu rohkem. Rasvumisega võitlemiseks on taoline toitumisnõuanne kehtinud aastakümneid. Aga vaatamata kalorite loendamisele, pidevale dieedipidamisele ja treenimisele, kasvab rasvumisega kimpus olevate inimeste arv üleilmselt pidevalt. Näiteks olid USA-s inimesed 2021. aastal kaalukamad kui 2020. aastal. See omakorda suurendab riski, et üha enamal hulgal inimestel areneb välja diabeet või mõni muu tõsine krooniline haigus. Miks taoline – söö vähem ja liigu rohkem – loogika kaalujälgimisel tegelikult ei toimi?
NEW SCIENTIST ⟩ Kliitoriuurija: delfiinid tegelevad tihti homoseksiga Värske teadusuuring näitab, et emastel silmikdelfiinidel (tuntud ka kui pudelnina-delfiinid või afaliinid) on kliitorid, mis on arenenud naudingu kogemiseks. Bioloog Patricia Brennan rääkis New Scientistile, kuidas ta koos oma kolleegidega seda uuringut läbi viis ja miks on eluliselt oluline naiste suguelundeid uurida, samuti on tal nii mõndagi öelda skeptikutele, kes tema töö väärtuses kahtlevad.

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
NEW SCIENTIST ⟩ Mäluekspert: inimeste pähe valemälestusi istutada on väga lihtne (1) Pole inimest, kes oleks inimmälu ekslikkuse paljastamiseks teinud rohkem kui Elizabeth Loftus. 1990. aastatel, kui oli kerkinud paanika, et ringi liiguvad satanistlikud jõugud, kes lapsi kuritarvitavad, näitas psühholoog, kui lihtne on inimestel luua valemälestusi sündmustest, mida kunagi juhtunud pole. Kõik, mida selleks vaja, oli vaid neid asju korduvalt ette kujutada. Tol ajal oli tegemist levinud psühhoteraapia tehnikaga oletatavate allasurutud mälestuste taastamiseks.
NEW SCIENTIST ⟩ Üleilmset kokkulepet elurikkuse kao peatamiseks praegu ei eksisteeri Kogu maailm on hõivatud COP26 kliimatippkohtumise tulemuste lahti mõtestamisega, kuid põhjust on mõelda ka nendele inimestele, kes planeedi loodusväärtusi säilitavad püüavad. ÜRO bioloogilise mitmekesisuse tippkohtumist on pandeemia tõttu juba kolm korda edasi lükatud ja nüüd on selge, et see toimub füüsiliselt Hiinas alles aprillis. Esimene kohtumine toimus üle veebi oktoobris.
New Scientist ⟩ Inimene langeb mustkunstniku lõksu lihtsamalt kui pasknäär Elias Garcia-Pelegrin hoiab oma paremas käes ussikest. Ta teeskleb, et haarab ussist vasaku käega kinni, kuid samal ajal, kui ta sõrmed seda varjavad, laseb ta ussil tagasi paremasse kätte langeda – see on klassikaline mustkunstitrikk. Garcia-Pelegrin, kes juba kooliõpilasena mustkunstiga tegelema hakkas, on selle trikiga suutnud lugematut hulka inimesi lollitada. Aga tänane publik selle õnge ei lange: pasknäär liigutab oma nokka parema käe poole, kust ta maiuse leida võib.
New Scientist ⟩ Psilotsübiini usaldusväärsus kasvab Kas psühhedeelse ravi võidukäik on lõpuks algamas ning kõrgetele ootustele vastamas? Novembrikuu teises pooles avalikustati paljulubavad uuringutulemused psilotsübiini kasutamisest depressiooni raviks. Seni läbi viidutest suurim kliiniline uuring annab mõista, et ehkki psilotsübiinravi pole kaugeltki mitte panatsea – müütiline ja utoopiline kõiki haigusi raviv imerohi –, võib see aidata neid, kelle puhul praegused ravimid ei toimi efektiivselt.
New Scientist ⟩ Põhjapõtrade supervõimed võiksid meil aidata seljatada depressiooni ja vähi Iga laps teab, et põhjapõtradel on üks eriline supervõime: nad suudavad lennata. Või vähemalt suudavad seda Rudolf ja tema kaheksa saani vedavat sõpra. Põhjapõdrad vallutasid taeva esimest korda 1823. aastal, kui Clement Clarke Moore avaldas luuletuse «Ööl enne jõule» («Twas the Night Before Christmas»). Räägitakse, et ta sai inspiratsiooni saami nõidadelt, kes maagiliste seente mõju all põhjapõdrad lendama nõidusid.
New Scientist ⟩ Psühholoog: tarkus kallutatuse vastu immuunseks ei tee Inimkond seisab silmitsi tohutute väljakutsetega alates koroonaviiruse pandeemiast ja kliimamuutustest lõpetades fundamentalismi, ebavõrdsuse, rassismi ja sõdadega. Just praegu oleks meil lahenduste leidmiseks vaja selgelt mõelda. Selle asemel paistav, et usk vandenõuteooriatesse, valeuudistesse ja paranormaalsesse on tugevam kui kunagi varem. Tundub, et kannatame kollektiivselt ratsionaalsuse puudulikkuse all.
Tagasi üles
Back