NEW SCIENTIST ⟩ Maailma tähtsaid asju hoiab siiani töös iidne tarkvara

Kunagi olid tähtsad arvutid sellised - pildil Maurice Wilkes ja Bill Renwick 1947. aastal loodud masina EDSAC ees (Electronic Delay Storage Automatic Calculator), mis tarbis 11 kilovatti ja oskas programmi abil ruutnumbreid leida. Kuigi seda riistvara enam ei kasutata, võib siiani leida nii lennundusest, kosmosetööstusest kui pangandusest möödunud sajandi keskel kirjutatud tarkvarajuppe. Foto: Cambridge´i Ülikool / Wikimedia Commons

Selle aasta alguses toodi tehnoloogiamaailma tagasi ammu kadunuks peetud tuttav: maailma esimene tehisintellektil põhinev juturobot ELIZA. 1960. aastatel vaimustas ELIZA arvutiteadlasi, kuna suutis luua näiliselt väga tähendusrikkaid vestlusi.

Ometi oli see programm aastakümneid kadunud, kuna selle looja – Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlane Joseph Weizenbaum – ei avaldanud kunagi oma 420 rida lähtekoodi, mille ta kirjutas maailma esimese vestlusroboti loomiseks.

Tollal ei olnud koodi avaldamine tavapärane, märgib Jeffrey Shrager Stanfordi Ülikoolist. Võimalik, et Weizenbaum isegi ei pidanud seda eriti huvipakkuvaks.

Ajad on aga muutunud: Shrager ja tema kolleegid on Weizenbaumi saavutusest nii vaimustuses, et asutasid ELIZA «arheoloogiaprojekti» ja asusid kadunud koodi otsima.