Energeetikaprofessor Alar Konist: millestki peame ju lõpuks vajamineva energia tootma Euroopa Liidu riigid on seadnud ambitsioonika sihi vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heidet 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Pikemaajaline eesmärk on saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalne ehk vähese süsinikuheitega majandus. Kuidas mõjutab niisugune kliimapoliitika Eesti energeetikavaldkonda? Kas meil on selliste sihtide saavutamiseks head lahendused olemas? Sellest rääkis Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professori Alar Konistiga Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
Reportaaž ⟩ Teadlane loendas Veskijärvel rekordarvu kõresid (1) Esmaspäeval loendas konna­uurija Riinu Rannap Veskijärvel 166 laulvat kõret, seda on rohkem kui kunagi varem. «Emotsioonid on nii laes, et ma ei suuda arvutada,» ütleb Rannap umbes tund enne südaööd. Väljas on peaaegu pime, aga uudishimu on nii suur, et Rannap loeb taskulambi valgel vihikust arve ja ajakirjanik liidab. Kokku tuleb 166. Nii palju pole kunagi varem ühe õhtuga kirja saanud. Seda enam, et veel paarkümmend aastat tagasi oli see pisike kärnkonnaliik Eestis peaaegu välja surnud.
Suur lugu
AK ⟩ Mariliis Kolk, Marek Strandberg: tuuleparkide merelahingu hõng on õhus (1) Veel enne 2030. aastat peaks Eesti Energia ja Taani suurima energiaettevõte Ørsted koostöökokkuleppe kohaselt Liivi lahte ehitatama meretuulepark. Väidetavalt on osa Taani energiahiiu Ørstedi ärimudelist ka koostöö kohalike kogukondadega. Seda on Liivi lahe tuuleparkide kavandamisel vaja, sest paljud vaidlused seisavad alles ees. Loe põhjalikku artiklit tuuleparkide ehitamisega kaasnevatest riskidest. Kuula ka «Kukkuvat Õuna» Liivi lahe tuuleparkide mõjust kaladele. Marek Strandberg räägib sellest kalateadlaste Markus Vetemaa ja Redik Eschbaumiga Vaata artiklist jooniseid vette rajatavatest erinevatest tuuliku tüüpidest ning visuaalset skeemi sellest, kuidas üks tuulikupark toimib.
Teadmistepõhine kommunikatsioon ei pruugi keskkonnahoidliku käitumise soodustamisel sugugi hästi toimida Teadlastel on väga vähe tõenduspõhist materjali selle kohta, kuidas oleks kõige parem avalikkusega suhelda teemadel, mis puudutavad keskkonda. Üha enam on neid julgustatud oma mugavustsoonist väljuma ning faktide ülesrivistamise asemel rääkima lugusid, millega inimesed isiklikult ja emotsionaalselt suhestuda suudaksid. See ei ole teadlastele aga tihti meeltmööda, sest dramaatilisi üksikjuhtumeid on keeruline otseselt näiteks kliimamuutustega seostada.
Tagasi üles
Back