/nginx/o/2023/12/21/15794004t1hf9ca.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/21/16859713t1h8486.jpg)
2018. aasta mais jäädvustasid satelliidid Poolas Gdański lahel hiiglaslikud keerlevad laigud, mis ulatusid enam kui 210 kilomeetri kaugusele rannikust. Esialgu arvasid teadlased, et tegu on vetikaõitsenguga, kuid nähtuse ajastus ja välimus ei klappinud vetikate tavapäraste omadustega. Nüüd said teadlased tänu satelliidipiltidele selle aine päritolule jälile ja tulemus on jahmatav.
Juba 2000. aastal paljastasid satelliidipildid, et Poola põhjarannikul Gdański lahes ja selle ümbruses ilmus aeg-ajalt seni tundmatuid, peaaegu nähtamatuid orgaanilise materjali laike.
Selle intrigeeriva nähtuse kõige muljetavaldavam näide leidis aset 2018. aasta mais, kui keerised ulatusid NASA Maa Observatooriumi andmetel enam kui 210 kilomeetri kaugusele rannikust. Nähtavaid fotosid sellest sündmusest on töödeldud, et esile tõsta müstilisest ainest tekkiva valguse lainepikkusi, mistõttu paistab ka Gdańskit ümbritsev maismaa punasena.
/nginx/o/2025/05/21/16859717t1h4c7f.jpg)
Esialgu ei olnud teadlased kindlad, millest need laigud koosnesid. Nende moodustatud mustrid sarnanesid vetikate õitsengutele, mida tuul ja hoovused mööda merepinda laiali keerutavad. Samas on selliseid vetikaõitsenguid tavaliselt võimalik enamikul satelliidifotodel näha selgelt oma palja silmaga ning need ilmuvad sageli mitu kuud varem kui kõnealused laigud.
Mõned teadlased pakkusid hiljem välja, et tegemist võiks olla meretati ehk teatud planktoniliikide toodetud limase ainega, mis võib kleepuda paatide külge ja rannikule. Kohalikud elanikud pole aga kunagi piirkonnas meretati puhangutest teatanud.
2023. aastal korraldas Lõuna-Florida ülikooli teadlane Chuanmin Hu põhjaliku uuringu, kasutades NASA Terra ja Aqua nimeliste satelliitide andmeid. Uuringust selgus, et need salapärased laigud koosnesid männipuu (Pinus sylvestris) õietolmust, mis oli tuulega merre kandunud ja veepinnale kogunenud.
/nginx/o/2025/05/21/16859730t1hbaaf.jpg)
Poola on kaetud ulatuslike männimetsadega, mis moodustavad üle 55 protsendi riigi metsadest. Kevaditi, eriti mai ja juuni vahel, vabastavad männid suures koguses õietolmu, mis võib tuulega kanduda kaugele merre.
Õietolm sisaldab rikkalikult orgaanilist süsinikku, mis võib pakkuda toitu eri mereorganismidele, sealhulgas planktonile ja põhjaloomadele. See avastus viitab sellele, et maismaa ja mere ökosüsteemid on omavahel tihedamalt seotud, kui seni arvati.
/nginx/o/2025/05/21/16859722t1h0338.jpg)
Maailma ookeanidesse jõudva õietolmu hulk on tõenäoliselt suurenemas ka inimtekkeliste kliimamuutuste tagajärjel. 2021. aastal Põhja-Ameerikas tehtud uuring näitas, et aastane õietolmu tase tõusis 21 protsendi võrra aastatel 1990–2018 ning õietolmu hooaeg pikenes keskmiselt umbes 20 päeva võrra. Selle põhjus on süsinikdioksiidi sisalduse suurenemine atmosfääris, mis võimaldab taimedel rohkem õietolmu toota – ja see on ülemaailmne nähtus.
See avastus rõhutab vajadust edasisteks uuringuteks, et mõista paremini maismaa ja mere ökosüsteemide vahelisi seoseid ning nende mõju kogu planeedi tervisele.
Allikas: livescience.com