New Scientisti analüüs: milliseid teooriaid SARS-CoV-2 päritolu kohta tasub tõsiselt võtta? (1) 2021. aasta jaanuaris lindistas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juht Peter Ben Embarek video, kus ta kirjeldas olemasolevaid teadmisi SARS-CoV-2 päritolu kohta. «Me teame, et esimesed tuvastatud inimeste haigestumisjuhtumid pärinevad Wuhanist 2019. aasta detsembris,» ütles ta. «Samuti teame, et viirus kuulub rühma, mis algselt levis nahkhiirte populatsioonides. Peale nende kahe infokillu ei tea me suurt midagi.»

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
AK ⟩ Viguriga kaardid: «Trifaa!» või «Uka-uka!»? Kevad on täies jõus ja lapsed loodetavasti üha enam õues. Üks populaarsemaid õuemänge läbi aegade on olnud trihvaa (trifaa) ehk «Uka-uka». Sellel peitusest arenenud mängul on Eestis kaks selgelt regionaalset nimevarianti. Trihvaad mängitakse Kagu-Eestis ja «Uka-uka» on levinud ülejäänud Eestis. Esinevad veel ka eelnevatest lähtuvad variantsõnad, nagu tri/efaator ja «Tuki-tuki». Trihvaaterit mängisid juba baltisaksa lapsed ja ilmselt tuleneb mängu nimi saksakeelsest sõnast treffen (kohtuma, trehvama, aga ka peale sattuma). Nimevormi trihvaator on veel hiljuti kasutatud näiteks Saaremaal ja Viljandi ümbruses.
Teadmistepõhine kommunikatsioon ei pruugi keskkonnahoidliku käitumise soodustamisel sugugi hästi toimida Teadlastel on väga vähe tõenduspõhist materjali selle kohta, kuidas oleks kõige parem avalikkusega suhelda teemadel, mis puudutavad keskkonda. Üha enam on neid julgustatud oma mugavustsoonist väljuma ning faktide ülesrivistamise asemel rääkima lugusid, millega inimesed isiklikult ja emotsionaalselt suhestuda suudaksid. See ei ole teadlastele aga tihti meeltmööda, sest dramaatilisi üksikjuhtumeid on keeruline otseselt näiteks kliimamuutustega seostada.
Tagasi üles
Back