/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/19/16935285t1habcf.jpg)
Maikuus märkas kogenud Fääri saarte kalur Hallur Antoniussen Atlandi ookeanil midagi, mida ta oma 50-aastase karjääri jooksul polnud kunagi varem näinud – täiesti musta jäämäge. Pärast jäämäest foto postitamist sotsiaalmeediasse tekkis lugejatel hulgaliselt põnevaid teooriaid jääkamaka tekkeloo osas.
Antoniussen märkas kummalise välimusega jäämäge umbes 160 kilomeetri kaugusel Kanada Newfoundlandi rannikust. Jäämägi jäi silma mitte ainult oma tumeda värvi, vaid ka ainulaadse teemantikujulise vormi ja läbi kogu massiivi ulatuvate tumedate soonte poolest.
Antoniussen pildistas jäämäge umbes 6 kilomeetri kauguselt nutitelefoniga ning postitas foto Facebooki, kus see kiiresti levima hakkas.
Internetis pakuti nähtu kohta mitmesugused teooriad: mõned väitsid, et tegu on «õlimäega», teised arvasid, et tumedat värvi põhjustavad pinnas ja liiv, mis jää tekkimise käigus sinna sisse on jäänud.
Newfoundlandi ülikooli füüsik ja liustikuekspert Lev Tarasov pakkus ühe võimaliku seletusena, et must värvus võib pärineda vulkaanilisest tuhast. Sellist tuhka on varem leitud ka Gröönimaa jääs, kust liustikud triivivad ookeani ning murduvad seal jäämägedeks. Tarasovi sõnul võib antud jäämägi olla väga vana, võib-olla isegi kuni 100 000 aastat, ning selle sile pealispind viitab sellele, et suur osa jääst on aja jooksul sulanud.
Kõige salapärasem osa võib siiski jääda meie silme eest varjatuks – teadlaste sõnul asub umbes 90% jäämäest vee all. Võib-olla peitub tõeline mõistatus hoopis jäämäe veealuses osas.
See haruldane leid tõstatab uusi küsimusi jää liikumise, kliimamuutuste ja isegi Maa vulkaanilise ajaloo kohta. Seni, kuni teadlased ei saa jäämäge lähemalt uurida ega sellest proove võtta, jääb selle täpne päritolu saladuseks. Samas tuletab see meelde, kui ettearvamatu ja hämmastav võib loodus olla.
Allikas: futurism.com