Norra liustikest sulas välja midagi ootamatut

Liustikuarheoloogid avastasid teise eelajaloolise suusa Kesk-Norras Digervardeni mäel vaid viie meetri kaugusel kohast, kus seitse aastat tagasi leiti esimene suusk. Foto: Andreas Christoffer Nilsson

Norra mägedes sulavad liustikud on viimasel ajal paljastanud midagi tõeliselt erakordset: 1300 aasta vanuse muistse suusapaari, mis on äärmiselt hästi säilinud. See hämmastav leid annab uusi teadmisi rauaaja inimeste elust, liikumisviisidest ja sellest, kuidas nad karmides mägioludes kliimamuutustega toime tulid.

Liustikuarheoloogid avastasid teise eelajaloolise suusa Kesk-Norras Digervardeni mäel vaid viie meetri kaugusel kohast, kus seitse aastat tagasi leiti esimene suusk. Leid on osa «Jää saladuste» (Secrets of the Ice) liustikuarheoloogia programmist, mida veavad Innlandeti maakond ja Oslo kultuuriloomuuseum. Programmi kaasjuhi, arheoloog Lars Holger Pilø sõnul on tegemist maailma kõige paremini säilinud eelajaloolise suusapaariga.

«See avastus on murranguline kahel põhjusel,» selgitas Pilø. «Esiteks näitab see, et inimesed kasutasid mägesid jahipidamiseks ja liikumiseks ka talvel, hoolimata märkimisväärsetest ohtudest. Teiseks võimaldab suuskade, sealhulgas nende kinnitusrihmade suurepärane seisukord luua täpseid koopiaid ja katsetada, kuidas rauaaja inimesed suusatasid.» Ta lisas, et suuskade terviklikkus pakub «täiesti uusi teadmisi suusatamise tehnikatest ja nende kasutusviisidest».