Kas meie mõtted on ikka tõelised – ja kas masinad suudavad mõelda?

Kuidas inimesed mõtlevad ja kas mõtted on materiaalsed? Selle üle käib veel vaidluss, millesse lisandub küsimus, kas masinad mõtlevad samamoodi või kas need üldse mõtlevad? Foto: Pixabay

Võib kahelda peaaegu kõiges, kuid on üks asi, milles saab kindel olla – praegu toimub mõtlemine. See idee iseloomustas 17. sajandi filosoofi René Descartesi arvates mõtlemist. Tema arvates on meie mõtete olemasolu ainus asi, milles saame kahtlematult kindlad olla. Kuid mis täpselt on mõtted? See on küsimus, mis on kaua vaevanud filosoofe ning mis on muutunud veelgi aktuaalsemaks tehisintellekti arengu tõttu. Teadlased püüavad nüüd välja selgitada, kas masinad suudavad päriselt mõelda.

Filosoofias on välja pakutud kaks peamist vastust küsimusele, mis on mõtted, kirjutab kaasprofessor Sam Baron Melbourne´i Ülikoolist väljaandes The Conversation.

Esimene seisukoht väidab, et mõtted on materiaalsed. Need on samasugused füüsilised nähtused nagu aatomid, osakesed, pilved või vihmapiisad – osa füüsilisest universumist. Seda seisukohta nimetatakse materialismiks või füüsikalismiks.

Teine vaade leiab, et mõtted on millestki enamast kui füüsiline maailm. Need pole nagu aatomid, vaid täiesti eraldiseisev nähtus. Seda vaadet kutsutakse dualismiks, kuna see jagab maailma kaheks – füüsiliseks ja vaimseks sfääriks.