/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/03/21/16727068t1hff64.jpg)
Californias tegid teadlased läbimurde, mis võib muuta miljonite liikumispuudega inimeste elu: halvatud mees suutis seitse kuud järjest juhtida robotkätt ainult oma mõtete abil. Ja seda kõike ilma vajaduseta süsteemi ümber häälestada. Tegemist on seni kõige stabiilsema ja iseseisvama aju-arvuti liidese (brain-computer interface ehk BCI) rakendusega.
Süsteemi töötasid välja University of California, San Francisco (UCSF) teadlased, kes ühendasid omavahel ajju paigaldatavad implantaadid, tehisintellekti algoritmid ja kõrgtasemel robootika. See suudab tõlgendada ajusignaale elektrokortikograafia (ECoG) tehnoloogia abil ning teisendada need robotkäe liigutusteks. Sellega võib avada kapiukse, haarata tassi ja panna see joogimasina alla. Ja seda kõike üksnes mõtte abil.
Tehisintellekt, mis õpib inimesega koos
Katsetes osalenud nelja jäseme halvatusega mees kujutles erinevaid liigutusi, samal ajal jälgides robotkäe tegevust ekraanil. Nii sai ta kiiresti hinnata süsteemi täpsust ja vajadusel oma mõtteid kohandada. Süsteemi võti peitubki AI-algoritmides, mis suudavad kohaneda ajus toimuvate muutustega.
See on järgmine etapp inimese ja AI koostöös. Sellist sümbioosi on vaja, et keerukad liigutused oleksid loomulikud, selgitas UCSF neuroloog Karunesh Ganguly.
:format(webp)/nginx/o/2025/03/21/16727862t1h5a5a.jpg)
Uuringu käigus avastati, et liigutustega seotud ajumustrite kuju jääb küll aja jooksul stabiilseks, kuid nende täpne asukoht ajus võib nihkuda, mis viitab aju õppimisvõimele. Just selle «ajumustrite nihkumise» oskas AI arvesse võtta, võimaldades süsteemil olla täpne ja töökindel ilma korduva ümberkalibreerimiseta.
Teadusartiklis rõhutatakse, et neuroprotees oli täielikult inimese kontrolli all – see ei olnud automaatne ega masinapoolse abiga juhitud.
/nginx/o/2025/03/21/16727886t1h589f.jpg)
Tõestus, et mõtted võivad liikuda – ja liigutada
Tegu pole siiski lihtsa ega odava lahendusega: süsteem vajab ajju implanteeritavaid seadmeid, peent närviaktiivsuse lugemistehnoloogiat ja reaalajas töötavat võimsat arvutit, mis suudab ajumustrid teisendada füüsilisteks liigutusteks. Ometi näitab see tehnoloogia, et isegi liikuvaid närviimpulsse saab edukalt tõlgendada.
Sarnased BCI-süsteemid on juba aidanud häälekaotusega inimestel taas suhelda ja võimaldanud tetrapleegikutel ehk neljajäsemehalvatutel näiteks malet mängida. Uus uuring viitab sellele, et võimalusi tuleb järjest juurde: iseseisev söömine, liikumine ja suhtlemine võivad tulevikus muutuda ulmest igapäevareaalsuseks.
Ganguly avaldas veendumust, et teadlased on nüüd õppinud, kuidas sellist süsteemi ehitada, kuidas seda toimima panna ja edasi arendada.
Uuring avaldati teadusajakirjas Cell ja seda peetakse verstapostiks aju ja masina koostöös, mis avab uusi võimalusi mitte ainult puuetega inimestele, vaid ka neurotehnoloogia tulevikule laiemalt.
Vaata videot ja loe rohkem: ScienceAlert