/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/30/16879285t1h5de1.jpg)
Õhusaaste, tihedalt arendatud linnakeskkonna ja piiratud rohealade kombinatsioon suurendab astma tekkimise riski nii lastel kui täiskasvanutel. Sellisele järeldusele jõuti äsja tehtud uuringus, mis koostati suure Euroopa Liidu teaduskoostöö raames Karolinska Instituudi teadlaste juhtimisel koostöös Tartu Ülikooli genoomika instituudiga.
Varasemad uuringud on tavaliselt hinnanud samal ajal ainult ühe keskkonnateguri mõju astmale, kuid see uuring kombineeris mitu tegurit, et näidata, kuidas need koos mõjutavad astma tekke riski. «See projekt on üks esimesi, mis uurib linnakeskkonna tegurite koostoimet astma kujunemisel. Lisaks pakub see võrdlust eri riikide kohortide ning metoodikate vahel, et näha, kuidas selliseid võrdlusi teha,» ütles üks uuringu autoritest, genoomika instituudi statistik Hanna-Maria Kukk.
Uuringus osales ligi 350 000 eri vanuses inimest 14 Euroopa riigist, võimaldades koduaadresside põhjal siduda keskkonnariskid konkreetsete isikutega. Analüüsitud keskkonnategurid hõlmasid õhusaastet, välitemperatuuri ja linnakeskkonna arenduse tihedust. Hindamine põhines osaliselt satelliidipiltidel, mille põhjal sai mudeldada halli (hooned ja asfalt), rohelise (taimestik) ja sinise (veekogud) ruumi osakaalu inimese elukeskkonnas.
Uuringu perioodil arenes umbes 7500 inimesel kas lapse- või täiskasvanueas välja astma. Teadlaste sõnul on 11,6 protsenti astmajuhtudest seletatav keskkonnategurite kombinatsiooniga. Teisisõnu, kui elukeskkond oleks soodsam, poleks umbes üks kümnest astmahaigest haigust saanud. Kõige olulisemad tegurid astma arengus olid õhusaaste, rohealade puudumine ja tihedalt asustatud linnakeskkond.
Süsteemibioloogia teadur Jaanika Kronbergi sõnul analüüsis genoomika instituudi töörühm eri aegadel Eesti geenivaramuga liitunuid. «Eesti tulemusi eraldi vaadates hakkab silma, et võrreldes väga rohelise maapiirkonnaga on keskmise linnasusega piirkondade inimestel kõrgem astma tekke risk kui väga kõrge linnasuse ja väga madala rohelusega piirkondade inimestel,» ütles Kronberg, lisades, et sellised kõrge riskiga seotud piirkonnad on tõenäoliselt väikelinnad või eramajade linnaosad suurlinnades.
Uuringuid jätkatakse
Astmauuring tehti rahvusvahelise projekti EXPANSE käigus. Teadlased plaanivad järgmisena uurida ühe hulga osalejate verepõhiseid biomarkereid, et mõista, kuidas keskkonnategurid mõjutavad keha ainevahetust ja haiguste kujunemist. «Uuringu fookuses oli astma, kuid juba uurime ka näiteks südame-veresoonkonna ja metaboolseid haigusi ning keskkonna seoseid kasvajate tekkes. Tulevikus on plaan uurida ka geneetilise ning keskkonnariski koosmõju,» selgitas Kronberg.
Uuringu üks vastutavatest autoritest, professor Erik Melén rõhutas, et selline info on väga kasulik poliitikutele ja linnaplaneerijatele, kuna meetod võimaldab määratleda riskialasid nii olemasolevates linnades kui ka uute linnakeskkondade planeerimisel.
Uuring on kättesaadav siit.