:format(webp)/nginx/o/2025/03/14/16715039t1h5d64.jpg)
Iga Eesti elanik viskab aastas ära umbes 14 kilogrammi rõivaid, mis teeb kokku hämmastavad 18 miljonit kilogrammi tekstiilijäätmeid. Sellise statistika toob välja viimane kliimaministeeriumi tellitud uuring. Kuid kas kõik need riided peaksid prügimäele jõudma? Kuku raadio keskkonnasaates «Ilmaparandaja» arutleti, kuidas saaks rõivaste eluiga pikendada ja vältida nende tarbetut raiskamist.
Saates osalesid Tekstiilitakso eestvedaja Auli Uiboupin ja ökoloogiliste puhastusvahendite tootja Mulieres juhatuse liige Merylin Rüütli, kes räägivad oma koostööst ning jagavad praktilisi lahendusi, kuidas riideid säästlikumalt kasutada ja hooldada.
Auli Uiboupin, kes juhib tekstiilijäätmete kogumisprojekti Tekstiilitakso, jagab, kuidas tema ja Mulierese teed ristusid: «Ma kogun kasutatud rõivaid, mis muidu satuksid prügisse – olgu need siis plekilised või väikese auguga. Ühel hetkel märkasin, et saan lubada ainult odavaimat pesupulbrit, mis tekitas mulle peavalu ning mille koostisosad ei pruukinud keskkonnale head teha. Mõtlesin, kui palju neist kemikaalidest jõuab läbi biopuhasti loodusesse. Tahtsin oma mõju vähendada ning hakkasin unistama – mis siis, kui ma peseksin hoopis Mulierese toodetega?»
Esialgu tundusid looduslikud pesuvahendid kallid, kuid lõpuks võttis Uiboupin julguse kokku ja kirjutas Mulieresele: «Teete nii head asja, et ma näen teid unes – kas saame midagi koos teha?»
Merylin Rüütli kinnitab, et Auli väärtused ja missioon kõnetasid neid kohe: «Me kõnnime sama rada, nii et koostöö tundus igati loogiline ja loomulik.»
/nginx/o/2025/03/14/16714990t1hd958.jpg)
Paljud inimesed viskavad riided ära, kui need määrduvad või kuluvad. Kuid ka tavalised pesuvahendid võivad seda protsessi kiirendada. Rüütli sõnul sisaldavad paljud sünteetilised pesuvahendid tugevaid kemikaale, mis võivad kanga struktuuri lõhkuda ja põhjustada kiiremat kulumist. Looduslikud pesuvahendid, vastupidiselt, aitavad rõivaid kauem värskena hoida, sest need ei ole kangale nii agressiivsed. «Meie pesuvahendeid kasutades ei ole vaja eraldi pesuloputusvahendit ega pehmendit, mis tähendab, et kangas puutub kokku vähemate kemikaalidega ning säilitab oma kvaliteedi pikemalt,» lisab Rüütli.
Uiboupin jagab ka oma isiklikku kogemust Mulierese pesuäädikaga: «Olen kasutanud seda vanaema kapist leitud vatiinitekkidel, millel oli kopitanud lõhn – ja see lihtsalt kadus! Lisaks muutusid tekid uskumatult pehmeks.»
Tihti visatakse riided ära ka lihtsalt sellepärast, et need on plekilised. Tegelikult on paljusid plekke võimalik eemaldada õigete vahenditega.
«Inimesed ei oska enam pesu pesta,» nendib Rüütli. «Kui riidele ilmub plekk, siis kas visatakse see kohe ära või viiakse emale, sest ema ikka oskab midagi teha. Tegelikult on see lihtne – pane natuke looduslikku pesuvahendit plekile ja pese riie masinas ära. Plekk ei pea olema surmaotsus!»
Samuti on oluline teada, millist äädikat kasutada. Paljud poest leitavad äädikad on tegelikult äädikhape, mis on saadud naftasaadustest, mitte looduslik kääritusprodukt nagu õunaäädikas. Õige äädikas aitab pehmendada kangast ja kirgastada värve, aidates nii pikendada rõivaste eluiga.
/nginx/o/2025/03/14/16715004t1hec02.jpg)
Tekstiilitakso on Eestis ainulaadne ukselt uksele teenus, mille kaudu inimesed saavad oma vanad riided uuele ringile saata. Uiboupin selgitab: «Inimesed täidavad veebis ankeedi ja mina tulen oma kaubikuga riideid koguma. See on oluline, sest nii saan ma kätte kuivad ja puhtad tekstiilid, mis sobivad taaskasutuseks või ümbertöötlemiseks.»
Mida tehakse kokku kogutud riietega?
• Pesemine – paljud rõivad vajavad vaid korralikku puhastust.
• Parandamine ja ümberõmblemine – näiteks pluusist saab teha vesti või kodutekstiili.
• Taaskasutamine – osa riideid saab lihtsalt uuele omanikule edasi anda.
«Aasta peale oleme kokku kogunud ligi 30 tonni riideid,» ütleb Uiboupin.
Paljudel on tekkinud harjumus viia vanad rõivad kaubanduskeskustes ja linnapildis olevatesse kogumiskastidesse. Kuid Uiboupin hoiatab, et need pole alati parim lahendus: «Kui rõivad saavad kastides niiskust ja hallitavad, siis pole neid enam võimalik taaskasutada – ainus võimalus on keemiline ümbertöötlemine, mida Eestis praegu peaaegu ei tehta.»
Selle asemel töötab Tekstiilitakso avalike riidekappide kontseptsiooni kallal. «Eesmärk on luua süsteem, kus üks pool kapist sisaldab kohe kasutuskõlblikke riideid ning teine pool vajab parandamist või ümbertöötlemist. See aitab inimestel paremini sorteerida ja vähendab raiskamist.»
Lisaks soovib Uiboupin laiendada kogumisringe rohkematesse Eesti piirkondadesse. «Kui kogukond paneb kokku suurema koguse riideid – näiteks korteriühistu korraldab ühisürituse –, siis võin oma kaubikuga kohale tulla. Eesti on ilus, sõidan, kuhu vaja on!»
Kuidas igaüks saab kaasa aidata?
• Ära viska rõivaid kergekäeliselt ära! Proovi plekke eemaldada ja kasuta looduslikke pesuvahendeid, et riided kestaksid kauem.
• Kui sul on korralikud, kuid mittevajalikud riided, vii need kogumispunkti või võta ühendust Tekstiilitaksoga.
• Toeta taaskasutust ja ümbertöötlemist. Väike parandus või uus disain võib anda rõivale täiesti uue elu.
• Harjuta teadlikumat tarbimist. Iga säästetud rõivaese vähendab keskkonnamõju ja hoiab ressursse.
Iga väiksemgi samm aitab vähendada 18 miljonit kilogrammi tekstiilijäätmete hulka, mida Eesti igal aastal ära viskab. Kas oled valmis oma osa andma?
Täispikka intervjuud Auli Uiboupini ja Merylin Rüütliga kuula eetris olnud Ilmaparandaja saatest alloleval lingil.
/nginx/o/2023/12/21/15794004t1hf9ca.jpg)