/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/14/16844567t1hd137.jpg)
Kliimaministeerium tunnustas täna Eesti looduskaitse kõrgeima tunnustuse ehk Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga Tartu Ülikooli biosemiootika professorit Kalevi Kulli pikaajalise ja mitmekülgse panuse eest Eesti looduskaitsesse. Lisaks anti üle looduskaitsemärgid silmapaistvatele inimestele, kes on oma tegevusega oluliselt kaasa aidanud Eesti looduse hoidmisele ja väärtustamisele.
Kalevi Kull on Eesti looduse uurija, mõtestaja ja hoidja. Juba bioloogiatudengina 1975. aastal hakkas ta korraldama teoreetilise bioloogia kevadkooli, mis on pikaajalisim järjepidevalt toimuv valdkondadeülene teoreetilise bioloogia mõttekoda kogu maailmas. Lisaks arvukatele teadusartiklitele ja monograafiatele on Kalevi Kull kirjutanud sadu eestikeelseid teaduslikke ja populaarteaduslikke tekste, arutlusi, meenutusi ja mõtisklusi ning olnud õppejõud ja vaimne teejuht paljudele noortele. Kogu seda ülimalt laiahaardelist ja mitmekesist tegevust on alati ajendanud looduse hoidmine ja kaitsmine, seejuures Eesti loodust ja eesti loodusteaduse erilisust esile tuues, kandes sellega edasi Jakob von Uexküllist alguse saanud biosemiootika traditsiooni Eestimaal.
«Juba mitu põlvkonda Eesti looduskaitsjaid on Kalevi Kullile tänulikud. Tema panus Eesti looduskaitse teoreetilise raamistiku loomisel on hindamatu. Loodus on suur ja keeruline tervik ja selle nii süsteemne mõtestamine on suur väärtus,» ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. «Lisaks tunnustame kõiki neid inimesi, kes on pälvinud looduskaitsemärgi. Nende pühendumus, teadmised ja energia on olulised meie loodusväärtuste säilimisel ja edendamisel. Aitäh kõigile, et te meie looduskaitselippu kõrgel hoiate!» lisas Sutt.
/nginx/o/2025/05/14/16844566t1he8e2.jpg)
Looduskaitsemärgi pälvisid:
Eve Veromann – Eesti Maaülikooli professor, entomoloog ja taimekaitse ekspert, kes tegeleb säästva ja kestliku taimekaitse arendamisega, uurides põllumajanduse ja looduse vastastikust mõju ning üksteisest sõltumist.
Tuul Sepp – Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor, kes on silmapaistev teadlane, pühendunud õppejõud ning aktiivne loodusteaduste populariseerija, aidates ka kõige noorematel keerulistest teemadest aru saada.
Siiri Liiv – Tallinna Botaanikaaia teadus- ja haridusosakonna juhataja, loodushariduse eestvedaja, õppeprogrammide looja, kes on panustanud aastakümneid samblike ja sammalde abil läbiviidavasse bioindikatsioonilisse hindamisse.
Jüri Ott Salm – soode taastamisega tegelev teadlane, kes on praktiliselt kaasa aidanud soode taastamisele ja tasakaalukate ning argumenteeritud sisenditega soode taastamisel positiivse kuvandi loomisele.
Leo Filippov – metsakasvatuse insener ja looduskaitsja Saaremaalt, kes on panustanud Saaremaa looduse hoidmisse ja säästvasse metsandusse, propageerides metsa kui ökosüsteemi hoidmist ja pärandkultuuri kogumist.
Kaili Viilma – looduskaitse valdkonna juhtivspetsialist, kes on panustanud mitmete oluliste looduskaitseprojektide elluviimisse ja seisnud hea selle eest, et looduskaitse oleks tagatud nii suurtes planeeringutes kui ka üksikotsustes.
Noore looduskaitsja märgi pälvisid:
Säde Sepp – Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane, kes juhib Roheliste Ringi ja on aktiivselt osalenud mitmetes looduskaitselistes tegevustes, sh uurinud vooluveekogude kujutamist rahvalauludes.
Katariina Hein – tudeng, kes uurib lamapuidu rolli linnalooduses ja on läbi viinud harrastusteaduse projekti Tartu linna lamapuidu kaardistamiseks.
Tormi Kalle – Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi president, kes on korraldanud mitmeid loodushariduslikke ja looduse hoidmise üritusi.
Katariina Kuusaru – üliõpilane, kes uurib siile linnaruumis ja juhib kampaaniat, et toetada siilide elu linnaruumis.
Mari Maurer – Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilane, kes uuris maaparandust Eestis ning selle mõju Pususoo ja selle valgala näitel.
Isadora Rahumeel – Kuressaare Hariduse Kooli õpilane, kes on uurinud rohukonna levikut Saaremaal ja hariliku saarma esinemist rajakaamerate piltidel.
Olivia Parkman – Tartu Ülikooli tudeng, kes uurib linnades elavaid oravaid ja töötab välja teaduspõhiseid soovitusi nende elupaiga kvaliteedi parandamiseks linnakeskkonnas.
Emma Sofia Meri – noor aktivist, kes on algatanud mitmeid projekte keskkonnakaitse ja jätkusuutliku eluviisi edendamiseks.
Neeme Esperk – Nõo Põhikooli õpilane, kes uuris niitmissageduse mõju liblikate liigirikkusele ja arvukusele Nõo alevikus.
Evalotta Začek – Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilane, kes on teinud fotonäituse «Nelja silmaga rabas», millega propageerib Eesti looduse väärtustamist ja rabade kaitsmise vajalikkust.
Eerik Kumari looduskaitsepreemia on auhind, mida antakse välja alates 1989. aastast. Alates 2010. aastast antakse koos preemiaga üle ka looduskaitse kuldmärk. Kumari preemiaga tunnustatakse inimesi, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide või looduse üksikobjektide uurimisel ja kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud pikaajaline ja tähelepanuväärne.
Eesti looduskaitsemärk ehk hõbemärk omistatakse oluliste looduskaitseliste teenetega inimesel, kelle teeneid on tunnustatud looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel ja looduskaitse arendamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Looduskaitsemärki antakse välja alates 2011. aastast.
Noore looduskaitsja märk antakse inimesele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal: kes on olnud eestvedaja või aktiivne osaleja erinevates looduse mitmekesisust toetavates tegevustes või saavutanud suurepäraseid tulemusi loodusteemalistel konkurssidel või looduskaitses.
Kuld- ja hõbemärk on vastavalt kullast või hõbedast tammelehe kontuur. Noortemärk on valgest vasest valmistatud emaileeritud tammeleht. Looduskaitsemärkide autor on kunstnik Julia Maria Künnap.
Täna kuulutas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt avatuks looduskaitsekuu, mille tänavune fookusteema on «Elurikas maaelu». Kuu on täis põnevaid loodusega seotud ettevõtmisi, täpsema info leiab Keskkonnaameti kodulehelt.