Helena Braun: kliima- ja keskkonnakriis on teaduslik reaalsus, mida paraku ükski valimistulemus ei muuda

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikavaldkonna juht Helena Braun Foto: Euroopa Komisjon

Aastal 2025 jätkuvad diskussioonid kliima- ja keskkonnakriisi üle – mitte ainult ökosüsteemide, vaid ka majanduse ja julgeoleku tasandil. Aasta 2024 oli mõõtmisajaloo kõige soojem ning esimene, mil maakera keskmine temperatuur ületas rohkem kui 1,5 °C võrra tööstuseelset keskmist. Sellega kaasnenud ekstreemsed ilmastikuolud hävitasid inimelusid, kodusid, ettevõtteid ja põllusaaki Euroopas ja kogu maailmas. Kuigi Ameerika Ühendriikide poliitilised pöördehetked on toonud kaasa keskkonnameetmete tagasilöögid, püsib Euroopa Liit kindlalt oma eesmärkide juures. Euroopa Liit on jätkuvalt pühendunud roheleppele kui Euroopa majanduskasvu strateegiale, rääkis Kuku raadio saates «Ilmaparandaja» Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikavaldkonna juht Helena Braun saatejuht Mart Valnerile.

Helena Braun rõhutas, et Euroopa Liit näeb kliima- ja keskkonnakriisi jätkuvalt tõsise teadusliku reaalsuse ning ühiskondliku ja majandusliku ohuna, kuid selle lahendamine pakub ka suurt majanduslikku võimalust. «Roheleppe eesmärkidest taganemist ei ole ette näha,» kinnitas Braun, märkides, et see on Euroopa jaoks hädavajalik nii inimeste heaolu, majanduse kui ka julgeoleku seisukohast. Ta lisas, et üleminek rohemajandusele pakub investeeringuid ja uusi töökohti, tuues näiteks taastuvenergia, aga ka ringlusse võetud materjalide ja jäätmete väärindamise sektoritesse suunatud investeeringute kasvu maailmas.

Helena Braun tõstab esile kliima- ja keskkonnakriisi tihedalt seotuse majandusriskidega ning rõhutab, et nende kriiside adresseerimine on majanduse ja konkurentsivõime seisukohast otsustava tähtsusega. Maailma Majandusfoorumi 2025. aasta globaalse riskiraporti järgi on järgmise kümne aasta kõige tõsisemate riskide loetelus esikohal just ekstreemsed ilmastikuolud, elurikkuse vähenemine ja loodusvarade kriitiline kahanemine. Sellised riskid mõjutavad otseselt nii majanduse stabiilsust kui ka inimeste elukvaliteeti, muu hulgas kuna üle poole maailma SKTst sõltub loodusest ja toimivatest ökosüsteemidest.

Seetõttu on Euroopa Liidu rohepoliitika mitte ainult keskkonnakaitse algatus, vaid ka majanduse ja julgeoleku strateegia. Investeeringud puhtasse energiasse, ringmajandusse, roheinnovatsiooni ja looduse taastamisse on vajalikud, et tagada Euroopas stabiilne ja globaalselt konkurentsivõimeline majandus.

«Roheleppe eesmärkidest taganemist ei ole ette näha,» kinnitas Braun

Saates keskendutigi suuresti Euroopa Liidu konkurentsivõime küsimustele, sest eelmisel nädalal avaldas Euroopa Komisjon uue konkurentsivõime kompassi. See on osa laiemast strateegiast, mille eesmärk on tagada, et Euroopa majandus suudab kasvada ja areneda ülemaailmse konkurentsi keskel.

Need konkurentsieelised, mis Euroopal majanduskasvuks olid, sealhulgas odav energia Venemaalt ning odav tööjõud ja tooraine Hiinast, on tänaseks kadunud. Sellest tulenevalt peab Euroopa leidma uue suuna, vähendama sõltuvusi kolmandatest riikidest ning laiendama oma koostööpartnerite ringi.

Konkurentsivõime kompass

Konkurentsivõime kompass, mis käib välja konkreetse tegevusplaani, põhineb Itaalia endise peaministri ja Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi poolt eelmisel aastal koostatud raportil. Kompassis on välja toodud järgmised võtmevaldkonnad:

Innovatsioonilõhe vähendamine: Euroopa Liidul on tugev ühtne siseturg, stabiilne õiguslik raamistik ja kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, kuid tuleb ületada struktuursed takistused, mis aeglustavad uute tehnoloogiate ja ideede turule jõudmist.

Roheleppe ja konkurentsivõime plaani lõimimine: Euroopa Liidu kaubandus-, konkurentsi- ja tööstuspoliitika tuleb panna paremini toetama puhtale tööstusele ja tehnoloogiatele üleminekut. Samuti peab veelgi kiirenema puhtale energiale üleminek, kuivõrd Euroopa sõltuvus imporditud fossiilkütustest on jätkuvalt suur ning kõrged energiahinnad, eriti võrreldes USA ja Hiinaga, nõrgestavad Euroopa konkurentsivõimet.

Euroopa julgeoleku tugevdamine: Euroopa Liidu majanduspoliitikas peab paremini arvesse võtma julgeolekukaalutlusi ja vähendama sõltuvusi kolmandatest riikidest. See tähendab muu hulgas Euroopa Liidu kaitsekoostöö tugevdamist, kaubanduspartnerite ringi laiendamist ning kriisideks valmisoleku tõhustamist, seda kliimamuutustega kohanemisest  kuni esmatähtsate ravimite olemasolu kindlustamiseni.

Bürokraatia lihtsustamine: Paljudele ettevõtetele, eriti väiksematele, tekitavad keerukad aruandlus- ja regulatiivnõuded liigse koormuse. Komisjoni eesmärk on lihtsustada ka keskkonna- ja kestlikkuse aruandlust, võimaldades ettevõtetel keskenduda puhtale majandusele üleminekul innovatsioonile ja kasvule.

Riskikapitali turu tugevdamine: Euroopa majapidamised investeerivad igal aastal suuri summasid välismaistesse kapitaliturgudesse. Kompassis on välja toodud, kuidas tugevdada siseinvesteeringuid, et toetada uute tehnoloogiate ja idufirmade kasvu.

Helena Braun Tallinna loomaaia 85. sünnipäeva puhul toimunud konverentsil «Ellujäämise instinkt». Foto: Euroopa Komisjoni esindus Eestis / Heiko Kruusi

Helena Braun toob esile, et lihtsustamispüüdlused ei tähenda rohepoliitika tagasikäiku, vaid on mõeldud olemasolevate reeglite paremaks ja jõukohasemaks rakendamiseks. Näiteks Eesti digiriigi kogemused ja digitaalsed andmehalduse lahendused on heaks näiteks ja eeskujuks, kuidas andmete kättesaadavust ja aruandlust tõhusamaks muuta. Braun selgitas, et lihtsustamise eesmärk on muuta aruandlus eesmärgipärasemaks ning vältida soovimatut mõju ja ebaproportsionaalset koormust, eriti tarneahelate väiksematele ettevõtetele.

Taastuvenergia tõstab julgeolekut

Saates arutleti ka taastuvenergia arendamise ja ühiskonna vastuseisu üle, mis on üleval  hoolimata sellest, et üleminek puhtale energiale on julgeoleku ja majanduse huvides, vähendades sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest. Helena Braun märkis, et taastuvenergia tootmisvõimsused on Euroopa Liidus kiiresti kasvanud ja see trend jätkub. Näiteks 2024. aasta esimeses pooles toodeti Euroopa Liidus juba 50 protsenti elektrist taastuvenergiast ning just tuule- ja päikeseenergia võimekuse kasv on olnud märkimisväärne.

Samas tunnistas ta, et inimeste hirme ja muresid tuleb tõsiselt võtta ja selgitustööd tuleb teha. Näiteks vääriks põhjalikumat selgitamist, et hirm tuuleparkide negatiivse tervisemõju ees ei ole teaduslikult põhjendatud, küll aga on õigustatud mure fossiilkütuste põletamisest tekkivate tervisekahjude pärast. Fossiilkütuste põletamine eritab õhku palju toksilisi aineid ning see on üks peamisi mõjutegureid, miks Euroopas sureb õhusaaste tõttu enneaegselt ligikaudu 400 000 inimest aastas.

Hirm tuuleparkide negatiivse tervisemõju ees ei ole teaduslikult põhjendatud, küll aga on õigustatud mure fossiilkütuste põletamisest tekkivate tervisekahjude pärast.

Energiapoliitika on üks Euroopa Liidu põhivaldkondi, kus rohepoliitika, majandusarengu ja julgeoleku seosed on eriti selged. Helena Braun rõhutas, et Euroopa Liit sõltub praegu veel 2/3 oma energiavajaduse täitmiseks imporditud fossiilkütustest, mis mitte ainult ei too kaasa kõrgeid energiahindu, vaid tekitab ka julgeolekuprobleeme. Seoses Venemaa sõjalise agressiooniga Ukrainas oleme eriti valusalt kogenud, kui haavatav on Euroopa majandus impordisõltuvuse tõttu näiliselt odavatest fossiilkütustest ja kui kalliks see tegelikult maksma võib minna. «Fossiilkütuste sõltuvus on paljuski seotud geopoliitiliste pingetega,» märgib Braun.

Seetõttu on Euroopa Liit ja selle liikmesriigid pühendunud taastuvenergia investeeringute suurendamisele. Näiteks kuulutas Poola peaminister äsja välja ühe Euroopa suurima meretuulepargi arendamise, mis loob sadu uusi püsivaid töökohti ning millega Poola kavatseb toota aastaks 2040 nelja tuumajaama jagu puhast energiat. Samuti on Eesti võtnud eesmärgiks kiirendada taastuvenergia lahenduste kasutuselevõttu – näiteks on arendamisel mitu uut tuuleparki, millega soovitakse vähendada impordist tulenevat sõltuvust.

Kokkuvõttes kinnitas Braun, et Euroopa Liit on jätkuvalt pühendunud roheleppele ja selle eesmärkidele. Lihtsustatud aruandlus ja tõhusam rakendamine aitavad saavutada roheleppe eesmärgid majanduslikult jätkusuutlikul viisil, toetades nii keskkonnakaitset kui ka Euroopa konkurentsivõimet ja julgeolekut.