:format(webp)/nginx/o/2025/01/18/16602845t1h07dc.jpg)
Kas võitlus sisu modereerimise nimel, mis on olnud üks keerulisemaid probleeme sotsiaalmeediaettevõtete ja teiste veebiplatvormide jaoks, on lõpuks kaotatud? Meta uus samm viitab sellele.
«Naaseme oma juurte juurde, keskendudes vigade vähendamisele, oma poliitikate lihtsustamisele ja sõnavabaduse taastamisele meie platvormidel,» teatas Meta tegevjuht Mark Zuckerberg videos, mis avaldati tema Facebooki lehel. Ta selgitas, et faktikontrollijad asendatakse nüüd kogukonna märkustega sarnaselt sellele, kuidas X (varem Twitter) on sisu modereerimist viimasel ajal käsitlenud.
Muutus rakendatakse esialgu USAs, vihjates, et teised riigid võivad sellele järgneda.
Tehnoloogiaettevõtted on traditsiooniliselt püüdnud kehtestada oma sisureegleid automaatsete ja inimestel põhineva järelevalve kombinatsiooniga, kuid selle edu on olnud erinev ja mõju vastuoluline.
Probleemid ulatuvad reeglite määramisest, mis võib ärritada eri poliitiliste vaadetega inimesi, kuni sõnumite tohutu hulgani – Meta platvormidel, sealhulgas Facebookis, Instagramis ja WhatsAppis, on üle 3 miljardi kasutaja.
40 tuhat modereerijat
Kogukonna märkuste lisamine sisu modereerijatele – Metal oli neid 2024. aastal umbes 40 000 vastavalt USA Kongressis antud tunnistusele – on julge samm. Kuid varasemad uuringud X-i kogukonna märkuste kohta viitavad, et need ei pruugi olla eriti tõhusad.
2024. aasta novembris avaldatud uuring näitas, et kogukonna märkuste kasutuselevõtt X-is (toona Twitteris) 2021. aastal ei vähendanud platvormil valeinfo levikut. Uuringus jõuti järeldusele, et süsteem oli valeinfo leviku takistamiseks liiga aeglane.
Teised uuringud on siiski näidanud, et kogukonna märkused võivad takistada kahjuliku sisu kiiret levikut. 2024. aasta aprillis analüüsiti 285 000 märkust, mis olid lisatud peamiselt 2023. aasta säutsudele, ja leiti, et lisatud kontekst vähendas säutsude jagamiste arvu poole võrra.
Sotsiaalmeedia uurijad hoiatavad aga selle eest juba ettevaatlikult. «Meta otsus toob ülemaailmsele avalikkusele ainult negatiivseid tagajärgi,» ütleb Steven Buckley Londoni St George´i ülikoolist, «kuigi kogukonna märkustest on teatavat kasu, ei asenda need tegelikku faktikontrolli. Neid tuleks näha lisakaitsena valeinfo vastu, mitte ainsa kihina.»
Kuna aga Meta lõpetab koostöö faktikontrolli organisatsioonidega, siis näib, et võimutsema hakkab rahvatarkus – või selle puudumine.
«Kogukonna märkusi kuritarvitatakse sageli, eriti nende poolt, kes soovivad edendada teatud poliitilist agendat,» ütleb Buckley.
See, et X, mis on Elon Muski juhtimise all kaotanud kasutajaid, tuuakse eeskujuks, valmistab samuti muret Buckleyle.
«Viimase aasta jooksul oleme näinud, kuidas X on muutunud valeinfo leviku põrguks, tuginedes vaid kogukonna märkustele,» ütleb ta, «Meta erinevad platvormid langevad nüüd tõenäoliselt samasse lõksu.»
Kaldumine paremale
Zuckerbergi avaldus tuleb vähem kui kaks nädalat enne Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja USA presidendina, mis on samuti tekitanud kulmukergitusi.
«Juba praegu tundub see aasta sotsiaalmeediapoliitika jaoks murranguline,» ütleb Philipp Lorenz-Spreen Berliinis asuvast Max Plancki iniminstituudist, «Kui me oleksime juba 2016. aastal tegutsenud, oleks olnud palju lihtsam platvorme demokraatlikult reguleerida kui praegu.»
Lorenz-Spreeni sõnul on see osa laiemast muutusest, kus sotsiaalmeediaplatvormid püüavad kohaneda poliitiliste vaadete nihkega. Populismi tõus on suunanud vestlused paremale, kusjuures parempoolsed populistlikud parteid saavutavad valimistel edu kogu maailmas.
Varem moes olnud mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasamise tavad kaotavad populaarsust, kuna ka sellised suurettevõtted nagu Walmart ja McDonald's loobuvad oma mitmekesisuse põhimõtetest.
Zuckerberg viitas sellele trendile ka oma videos, teatades plaanidest viia osa sisu modereerimise meeskondi Californiast Texasesse, teisisõnu vasakpoolse kalduvusega osariigist kindlalt vabariiklikusse.
«Poliitiline kliima on muutunud ja enamasti USA-s asuvad ettevõtted kohanevad ja muudavad oma poliitikaid suunas, mis soodustab Trumpi valitsemist,» ütleb Lorenz-Spreen.
Artikkel ilmus algselt populaarses teadusajakirjas New Scientist ning avaldatakse Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Kaido Einama.