/nginx/o/2022/12/08/15012221t1h6448.png)
/nginx/o/2025/05/02/16816468t1hd040.jpg)
Teadvuse tekkimist seletava juhtiva teooria pooldajad ja vastased on takerdunud üha teravamaks muutuva vaidluse sisse. Vastased väidavad, et nn integreeritud informatsiooniteooria (IIT), mille kohaselt saab teadvust määratleda matemaatilisel skaalal, on pseudoteadus, mida võidakse kuritarvitada tundlikes aruteludes, näiteks abordi ja tehisintellekti tundlikkuse teemadel – samal ajal kui selle teooria pooldajad väidavad, et kriitikud on lihtsalt kadedad.
Teadlased on pikka aega otsinud selgitust, kuidas aju tekitab teadlikku kogemust, kuid viimasel ajal on esile kerkinud kaks mõjukat ideed: IIT ja globaalne neuronite tööruumi teooria ehk global neuronal workspace theory (GNWT).
IIT määratleb viis teadvuse olulist tunnust ja küsib, milline füüsiline süsteem võiks neid ilmutada. Teooria kohaselt tekib teadvus igas süsteemis, mille komponendid vahetavad omavahel teavet matemaatiliselt määratletud viisil ning seda saab kvantifitseerida mõõdikuga nimega «phi».
Mida rohkem on integreeritud infot, seda kõrgem on phi väärtus ja seda teadvuslikum on süsteem. IIT seob teadvuse aju tagumiste piirkondadega, mille neuroanatoomilised omadused sobivad kõrgete phi väärtuste tekkeks.
Meeleotsingud
GNWT seevastu väidab, et info võistleb tähelepanu eest ajukoores ja taalamuses. Kui üks signaal suudab teise üle trumbata, edastatakse see kogu ajju ning see muutub teadlikkuseks. See edastus toimub kogemuse alguses ja lõpus ning on seotud otsmikusagaraga, mis asub aju eesosas.
Et mõlemaid teooriaid testida, viis Lucia Melloni Max Plancki Empiirilise Esteetika Instituudist Frankfurdis (Saksamaa) koos oma kolleegidega – kellest osa eelistas IIT-d ja osa GNWT-d – läbi uuringu, mille käigus skaneeriti 256 inimese aju, kui nad vaatasid objekte, näiteks nägusid ja tähti, ning tuvastasid teatud nende aju muutusi.
/nginx/o/2025/05/02/16816468t1hd040.jpg)
Seitsme aasta pikkune uuring selgitas välja, millised aju piirkonnad pilte töötlesid, kui kaua need aktiivsed olid ja kui sünkroonne oli nende aktiivsus.
Tulemused, mida esitleti esmakordselt 2023. aasta konverentsil ja avaldati ametlikult eelmisel nädalal ajakirjas Nature, jäid siiski ebaselgeks. Mõned leiud kaldusid IIT poole. Näiteks dekodeeriti visuaalseid omadusi nagu kategooria ja orientatsioon aju tagumistes piirkondades ning ajuaktiivsus teadliku tajumise ajal näis olevat püsiv.
Samas vastasid sünkroonsuse mustrid GNWT ennustustele (Vt lisak Nature, DOI: 10.1038/s41586-025-08888-1).
Kuigi mõned teadlased on seda tööd tervitanud olulise sammuna teadvuse mõistmise suunas, on teised alates 2023. aasta esialgsetest tulemustest IIT-d järjest valjemini tagasi lükanud.
Sama aasta jooksul allkirjastas 124 neuroteadlast avaliku kirja, nimetades IIT-d pseudoteaduseks ning väites, et selle teooria järgi võivad ka passiivsed arvutite loogikaahelad, taimed ja varajased inimlooted olla tõenäoliselt teadlikud.
Märtsis avaldatud üksikasjalikumas kommentaaris kordasid sada teadlast, et IIT põhiväited on kontrollimatud ning ei vasta teadusliku uurimistöö empiirilistele nõuetele.
Chris Frith Londoni Ülikoolist, kes on mõlema kriitika kaasautor, ütles, et tal ja tema kolleegidel on murekohti alates IIT vastuolust loodusseadustega kuni ähmaste eelduste ja selgete, testitavate ennustuste puudumiseni. Mõned teadlased kardavad, et IIT-le usaldusväärsuse andmine või avalikkusele mulje jätmine, et see on juhtiv teadvuse teooria, võib mõjutada olulisi eetilisi otsuseid.
«Koomas patsientide, tehisintellekti tundlikkuse ja abordi puhul küsime: Kuidas me teame, kas patsient, loode või tehisaru on teadlik? Me ei saa veel aju aktiivsust selle küsimuse vastamiseks piisavalt kasutada ning oleks ohtlik selles etapis tugineda teooriale, mida pole empiiriliselt kinnitatud,» ütleb Frith.
/nginx/o/2014/01/23/2770664t1h44aa.jpg)
Pooldajad väidavad aga, et paljud teadvuse teooriad võivad mõjutada eetilisi arutelusid, mitte ainult IIT. Christof Koch Seattle´is asuvast Alleni Ajuuuringute Instituudist, olles ka Melloni uuringu kaasautor ütleb, et vastureaktsioon tuleneb kadedusest.
«IIT tundus atraktiivsem kui teised teooriad, sai rohkem tähelepanu ja raha,» ütleb ta. «Avaliku kirja kirjutajad kogusid kokku hunniku pseudoargumente – IIT saab rahastust parempoolsetelt filantroopidelt, IIT on abordivastane, IIT-l on valed järeldused. Ükski neist ei ole piisav põhjus idee tagasilükkamiseks. Teooria järeldused või tähendused ei peaks olema olulised selle hindamisel, kas teooria ise on õige või mitte.»
Anil Seth Suurbritannia Sussexis asuvast ülikoolist, kes ei olnud seotud ei Melloni uuringu ega IIT vastaste kommentaaridega, märgib, et teadusideid on ajalooliselt tagasi lükatud nende tähenduste tõttu – alates ideest, et Maa ei ole universumi keskpunkt kuni Charles Darwini loodusliku valiku teooriani: «Tagajärgede põhine mõtlemine ei ole kehtiv alus teooria teaduslikkuse eitamiseks.»
Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist avaldatud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Kaido Einama.