NEW SCIENTIST ⟩ Kuidas Ukraina droonilahingud kujundavad sõja tulevikku?

Ukrainas ehitatud tiibadega droonid Besomar 3210 lähevad kasutusse Lvivi piirkonnas. neid on nüüd vaja massiliselt ja kiiresti. Foto: Mykola Tys / AP / Scanpix

Ukraina ja Venemaa on nüüdseks juba kolm aastat pidanud seda, mida on nimetatud esimeseks droonisõjaks – mitte esimeseks sõjaks, kus droone kasutati, vaid esimeseks, kus need on olnud lahinguväljal otsustavaks teguriks. Milliseid õppetunde on teised riigid sellest saanud tulevaste sõdade kohta?

«Droonid on tulnud, et jääda ja neid leidub kõikjal – maal, õhus ja merel – tohututes kogustes,» ütleb Oleksandra Molloy Austraalia Uus-Lõuna-Walesi Ülikoolist Canberras, «hetk, kust pole enam tagasipöördumist, saabus juba 2022. aastal.»

Sõjalisi droone kasutati muidugi juba ammu enne Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal, eriti said need tuntuks USA Predator-droonide kasutuselevõtuga 2000. aastatel.

Kuid tänapäeval kasutatav tehnoloogia ja selle mastaap – nii Venemaa kui ka Ukraina ehitasid 2024. aastal üle miljoni militaarse drooni – on midagi enneolematut. Kuna globaalsed pinged kasvavad, hakkavad ka teised riigid mõtlema, kuidas nad võiksid võidelda sarnasel droonisõja tasemel.