NEW SCIENTIST ⟩ Kas aju-arvuti liides lubab meil asustada Marsi robotitest avataridega?

NASA kosmoselaev InSight uurib Marsi pinda. Juba lähitulevikus saaks aga ühendada inimese meeled ja ajusignaalid kauge masinaga, et tunnetada nagu oma kehaga võõra planeedi karmi keskkonda. Foto: NASA/JPL-Caltech/SWNS

2034. aastal jõudiski esimene inimene Marsile. Füüsiliselt ta sinna ei läinud, ent koges seda planeeti siiski üsna vahetult. Uurides iidset jõesuuet, rajas inimene Marsile baasi, heiskas (Hiina) lipu ja analüüsis põhjalikult kivimiproove. Kõik see sai võimalikuks aju-arvuti liidesega (Brain-Computer Interface ehk BCI), mille kaudu ta asus elama Marsil tegutseva roboti kehas. Nüüd väidetakse, et see naine oligi justkui tegelikult punasel planeedil käinud.

Kujutame ette, mis edasi saab: kriitikud vaidlevad siiski vastu, sest tema keha viibis kogu aeg maapealses laboris. Ent toetajad lükkavad väite ümber: tema mõistus oli siiski samal ajal Marsil.

Selline vaidlus saab siiski tõeka alles siis, kui aju-arvuti liidesed on kaugele arenenud. Ja nagu paljude edusammude puhul, oli võtmeteguriks tehisintellekt.

BCI põhineb ideel, et «elus» aju signaalid võetakse üles ja põimitakse arvutiga. Seda on lihtne öelda, aga üsna raske teostada. Aju aktiivsus on kaootiline – pärineb mitmest piirkonnast, signaalid kattuvad, segavad üksteist ning nende tähendus on ebatäpne.