/nginx/o/2025/05/21/16860045t1ha85f.jpg)
Dementsuse esinemissagedus Hiinas kasvab kiiremini kui peaaegu kusagil mujal maailmas
Hiinas asuva Fudani ülikooli teadlane Daoying Geng ja tema kolleegid analüüsisid dementsuse levimust 204 riigis ja piirkonnas ajavahemikus 1990–2021.
Uurimiseks kasutati Maailma Terviseorganisatsiooni andmebaasi, et koguda teavet dementsusest tingitud surmade ja haigusjuhtude kohta 40-aastaste ja vanemate inimeste seas.
Uuring keskendus eelkõige Alzheimeri tõvele ning mõnele muule dementsuse vormile, nagu vaskulaarne dementsus ja frontotemporaalne dementsus.
Teadlased leidsid, et dementsusega inimeste arv maailmas enam kui kahekordistus, tõustes 1990. aasta ligikaudu 22 miljonilt peaaegu 57 miljonile 2021. aastal.
Hiinas oli kasv veelgi järsem: seal neljakordistus juhtumite arv umbes 4 miljonilt pea 17 miljonile.
Edasine analüüs näitas, et suurim mõjutegur oli rahvastiku kasv. Hiinas kasvas sündimus kiiresti 1950. aastatel, mistõttu on tollal sündinud inimesed nüüdseks jõudnud 70. eluaastatesse ehk vanuserühma, kus dementsuse risk on kõige kõrgem.
«Need inimesed vananevad nüüd – nad on jõudnud ikka, kus dementsuse risk on suurim,» selgitab Yale'i ülikooli teadlane Xi Chen, kes uuringus ei osalenud.
Uurimisrühm tõi välja veel kolm peamist riskitegurit. Esiteks suitsetamine, mis mõjutab Hiinas peamiselt mehi. Sigarette suitsetab umbes 50 protsenti meestest, samas kui naistest vaid 2 protsenti.
«See on järsk kontrast rikaste riikidega nagu USA ja Ühendkuningriik, kus suitsetamise määr on aastate jooksul pidevalt langenud,» märgib Chen.
Üks lääneriikidele omane trend, mida Hiina samuti järgib, on diabeedi ja rasvumise leviku kiire kasv, eriti viimastel kümnenditel. Mõlemad neist on dementsuse riskitegurid.
«Tõenäoliselt on see seotud läänepärast toitumist omaksvõtmisega – rasva- ja kaloririkka dieediga,» lisab Chen.
Chen ennustab, et tulevikus võib dementsuse levimus Hiinas sarnaneda USA ja Ühendkuningriigi tasemega, kuna nooremad põlvkonnad suitsetavad vähem. «Kuid seni avaldab dementsuse leviku suurenemine tohutut mõju,» märgib ta.
«Dementsus on üks kulukamaid haigusi maailmas – see nõuab märkimisväärseid hooldus- ja ravikulusid,» ütleb Chen.
Esialgu populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkinud Sten Kohlmann.