SENTSATSIOON ⟩ Metsades on kahe silma vahele jäänud midagi väga olulist

Leiti, et puud võtavad atmosfäärist metaani ja see metaani eemaldamine muutus tugevamaks, mida kõrgemal mõõdeti. Foto: Unsplash

Teadlased on esmakordselt tõestanud, et maailma metsade puukoor neelab metaani – süsihakppegaasist üle 20 korra tugevamat kasvuhoonegaasi – mis võib oluliselt mõjutada kliimamuutuste vastu võitlemist. Puud fotosünteesivad suhkruid ja nende lehed seovad süsihappegaasi (CO₂) ja lukustavad selle biomassina oma tüvedes ja okstes, pakkudes pikaajalist süsiniku salvestamist. Nüüd on uuring tõestanud, et puud absorbeerivad kasvuhoonegaase veel ühel viisil, mis tähendab, et metsad pakuvad veelgi rohkem kliimahüvesid kui varem arvatud.

Metaan on andnud ligikaudu kolmandiku täheldatud kliimasoojenemisest alates tööstusrevolutsioonist. Metaani kontsentratsioon atmosfääris on viimase kahe aastakümne jooksul kiiresti tõusnud. See on tõsine probleem Maa kliimale, kuna metaan püüab atmosfääris palju rohkem soojust kinni kui samaväärne kogus CO₂. Kuid samas kui CO₂ võib atmosfääris püsida sadu aastaid, on metaani eluiga umbes kümme aastat.

See lühike atmosfääri eluiga tähendab, et muutused metaani allikates või protsessides, mis metaani atmosfäärist eemaldavad (nn metaanisummutid), võivad avaldada kiiret mõju. Kui eemaldamist suurendatakse, võib see pakkuda kiiret kliimavõitu, aidates leevendada eskaleeruvat kliimamuutust.

Teadlased on huvitatud sellest, kuidas metaan atmosfääri jõuab ja kuidas erinevad protsessid seda eemaldavad. Just seetõttu on ökoloogide ja kliimateadlaste rühm uurinud metaani vahetust puukoore ja atmosfääri vahel, mis on süsteem, mida seni on kliimamõjude osas alahinnatud.

Märgalasid peetakse peamiseks looduslikuks metaani allikaks – soodes ja üleujutusaladel kasvavad puud võivad metaani emitteerida oma tüvede alumistest osadest.

Teadlased mõõtsid metaanivahetust sadadel puutüvedel metsades, mis ulatusid Amazonasest ja Panamast kuni Rootsini ja metsadeni Oxfordi lähedal Ühendkuningriigis. Nad kasutasid lihtsat plastkambrit, mis mähiti puutüve ümber ja ühendati seejärel laseril toimiva metaanianalüsaatoriga.

Alguses otsisid teadlased metaani emissioone puudelt, ja mõned puud tõepoolest emiteerisid tüve alumisest otsast väikeses koguses metaani. Kuid üllatus tuli siis, kui mõõdeti kõrgemal tüvedel: puud võtsid atmosfäärist metaani ja see metaani eemaldamine muutus tugevamaks, mida kõrgemal mõõdeti.

Järgmine samm oli uurida, kas see on ülemaailmselt oluline protsess. Selleks pidid teadlased arvutama puukoore ülemaailmse pindala. Kasutades tehnikat, mida nimetatakse maismaa laser skaneerimiseks, kaardistati puidu pinnad kuni peeneimate oksakesteni.

Nad avastasid, et kui kogu maailma puude koor asetada lamedalt maha, kataks see kogu Maa maismaa pindala. Potentsiaalselt esindab see suurt pinda gaasivahetuseks puukoore ja atmosfääri vahel, kuid see mehhanism on endiselt halvasti mõistetud.

Kokkuvõttes, teadlaste esialgne hinnang näitab, et puud võtavad igal aastal atmosfäärist 25–50 miljonit tonni metaani, kusjuures suurema osa sellest neelavad troopilised metsad. See on sarnane ainukese teise maismaa-põhise metaanisummutiga – muldadega – ja muudab parasvöötme ja troopilised puud 7–12% kliimasõbralikumaks.

Kuid erinevalt mullast, mille pindala ei muutu, metsad kahanevad ja laienevad läbi metsaraie ja metsade taastamise – need muutused võivad mõjutada atmosfääri metaani taset. Kui me taastame metsi ja istutame puud õigesse kohta, võib atmosfäärist siduda rohkem metaani.

Selgelt on ülemaailmse majanduse ja energiasüsteemi dekarboniseerimine võtmetähtsusega kliimamuutustega tegelemiseks. Kuid see puukoore võime metaani absorbeerida pakub sootuks uue vaatenurga looduslikule kliimalahendusele.

Võimalik, et on uusi viise metaani neelamise parandamiseks istandustel, valides puid, mis on eriti head atmosfäärist metaani eemaldamisel või muutes puukoore mikroobikooslusi.

Riikidele võiks anda suuremaid stiimuleid olemasolevate looduslike metsade säilitamiseks ja edasise metsaraie vältimiseks. Kallid metsade taastamise projektid võivad muutuda majanduslikult elujõulisemaks, kui kasutada metaani arvestavaid usaldusväärseid süsiniku kompenseerimise skeeme.

See uus tõendusmaterjal kinnitab puude ja metsade tähtsust meie kliimasüsteemis, samal ajal näidates, et nende väärtuslike ökosüsteemide kohta on veel palju õppida.

Allikas: The Conversation