See vaene kosmoselaev koges mitmeid tõrkeid oma tõukurites nii enne kui ka pärast teekonda rahvusvahelisse kosmosejaama (International Space Station ehk ISS), mis sundis NASAt otsima alternatiivset võimalust oma meeskonna tagasi toomiseks.
See oli saatuslik hoop, mis pidi Boeingule suure šokina mõjuma.
New York Posti andmetel oli Boeing selle otsuse pärast väga vihane. Koosolekud olid «kuumad» ja tõid kaasa juhtide kisa ja vaidlusi, nagu üks NASA juht anonüümselt väljaandele teatas.
Allikas ütles, et Boeing polnud rahul ja tegi selle ka NASA-le selgeks. Ta märkis, et kui juhtuks katastroof, oleks teemaks, et NASA tappis kaks astronauti, mitte et Boeing tappis kaks astronauti. Seega on parem olla ettevaatlik kui hiljem kahetseda.
Boeingu kommertskosmoseprogrammi juht Mark Nappi püüdis hoida asju ametlikus kirjas töötajatele suhteliselt rahulikuna, öeldes, et kuigi otsus polnud see, mida nad lootsid, on nad valmis tegema kõik vajaliku, et toetada NASA otsust. Ta lisas, et ta usaldab oma meeskonda täielikult, et valmistada Starliner ette turvaliseks ja edukaks mehitamata tagasipöördumiseks.
Varem sel nädalal ütles üks Boeingu töötaja New York Postile, et meeskond tundis end NASA teadaande järel alandatuna, viidates sellele, et ettevõte on viimastel aastatel olnud suurte kriiside keskmes. Ta märkis, et see olukord on teinud asja veelgi hullemaks.
On ilmne, et see vahejuhtum on lõhestanud suhted NASA ja tema ühe suurima töövõtja vahel. NASA juht kinnitas, et Boeing oli veendunud, et Starliner on piisavalt heas seisukorras, et astronaudid koju tuua, kuid NASA oli selles küsimuses eriarvamusel. Ta lisas, et Boeing oli NASA arvates olnud äärmiselt vastutustundetu.