/nginx/o/2024/09/06/16341035t1h5754.png)
Teadlased on lahendanud ühe looduse «hirmuäratavama tegelase», tarantli, saladuse. Uues uurimuses leiti tõendeid, et tarantlite karvased kehad kaitsevad neid sipelgate eest ning et neil ämblikutel on sõbralikud suhted konnade, kärnkonnade ja teiste loomadega vastastikku kasulike partnerlussuhete raames.
Kanada, Soome ja USA teadlased viisid läbi uuringu, mis tegeles tarantlite ja teiste loomadevaheliste suhetega. Tarantlid kuuluvad tavaliselt suurte ja karvaste ämblikena Theraphosidae sugukonda, kuigi samasuguse välimusega liike on ka väljaspool seda rühma. Maailmas on teada umbes 1100 liiki tarantleid. Uurijad olid eriti huvitatud nende vastastikustest kasulikest suhetest teiste loomadega, kus mõlemad osapooled saavad teineteiselt kasu.
Teadlaste sõnul on selliseid liigilisi koostöövorme täheldatud üheksas tarantlite alamsugukonnas. Uuringus tuvastati uusi suhteid tarantlite ja erinevate loomade vahel, sealhulgas madude, vitsämblike, sääskede ning kahepaiksete, näiteks konnade ja kärnkonnade vahel. Kokku avastati 63 uut juhtumit, kus tarantlid moodustasid koostöövorme kahepaiksetega kümnes erinevas riigis. Sageli elavad konnad ja kärnkonnad tarantlite pesade läheduses või isegi nende sees, toimides ämblike ja nende munade kaitsjatena. Uurimuse tulemused avaldati eelmisel kuul ajakirjas Journal of Natural History.
/nginx/o/2024/09/06/16341036t1h8d26.png)
Ilmselt saavad konnad ja kärnkonnad, kes elavad tarantlite pesades, kasu varjupaigast ja kaitstusest kiskjate eest. Vastutasuks söövad nad putukaid, mis võiksid ohustada tarantlit, tema mune ja järglasi, selgitas uurimisrühma juht Alireza Zamani, arahnoloog Turu Ülikoolist Soomes.
Zamani ja tema meeskond avastasid ka keerulise suhte tarantlite ja sipelgaliikide vahel. Nad leidsid tõendeid, et tarantlid kasutavad sipelgaid oma urgude puhastajatena, pakkudes sipelgatele toiduallikat. Kuigi sipelgad võiksid tarantleid rünnata, esines seda harva; vastupidi, sipelgad paistsid vältivat ämblike ja nende noorukite lähedale sattumist. Uurijad arvavad, et tarantlite karvane keha teeb neist sipelgate jaoks ebasoovitava saagi.
Tarantlite tihe karvkate muudab sipelgate jaoks keeruliseks ämblikku hammustada või nõelata. Seetõttu usutakse, et karvane kehakate on arenenud kaitsemehhanismina. Selle hüpoteesi toetuseks on leitud, et paljud Uue Maailma tarantlid katavad oma munakotid kaitsva terava karvkattega. Need teravad karvad vabastatakse kiskjate rünnakute vastu, takistades või isegi surmates ründajad. Katmine nende karvadega tõkestab ka sipelgate ja teiste väikeste kahjulike lülijalgsete liikumist, kes võiksid rünnata mune.
Teadlased kavatsevad jätkata uurimist, et kinnitada oma leiud ja uurida tarantlite teisi põnevaid aspekte. Esialgsed tõendid viitavad sellele, et tarantlid võivad eritada kaitseaineid, mis peletavad eemale kiskjaid – näiteks on täheldatud, et kassid ja koerad taanduvad kiiresti pärast tarantlite nuusutamist. Seega on meie mitmejalgsed naabrid täis veel avastamata saladusi.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)