Marsilt tagasi tulles võivad kosmoseränduri neerud täitsa tuksis olla

Astronaute tahetakse Marsile saata, kuid see võib lõppeda karmide terviseprobleemidega. Foto: Nicolas Lobos / Unsplash

Kosmos on inimese jaoks üks kõige vaenulikumaid keskkondi. Hoolimata sellest on kosmoseagentuurid ja eraettevõtted, nagu SpaceX, seadnud endale ambitsioonikaid eesmärke saata inimesi Marsile. 

Uus uuring aga näitab, et Marsile ja tagasi tehtav reis võib oluliselt mõjutada astronautide neere.

Uuring, mida juhtisid mitme institutsiooni, sealhulgas University College Londoni (UCL) eksperdid, paljastab muret tekitavaid asjaolusid.

«Kui me ei arenda uusi viise neerude kaitsmiseks, siis arvan, et astronaut võib küll Marsile jõuda, kuid tagasi tulles võib ta vajada dialüüsi. Me teame, et neerude kiirguskahjustused avalduvad hiljem; ajaks, kui see ilmneb, on tõenäoliselt liiga hilja vältida neerupuudulikkust, mis oleks missiooni edukusele katastroofiline,» ütles uuringu juhtiv autor dr Keith Siew Londoni tubulaarsest keskusest (London Tubular Centre, UCL).

Suurim neerude tervise uuring

Maa elanikke kaitseb kahjuliku kosmosekiirguse eest Maa magnetväli.

Kuid inimkeha ei ole loodud taluma pidevat ja surmavat kokkupuudet süvakosmose kosmosekiirgusega, nagu päikesetuul ja galaktiline kosmiline kiirgus (GCR).

Uue uuringu põhjal võib galaktiline kosmiline kiirgus muuta neerude struktuuri ja funktsiooni. See muutus elundi algses olekus võib suurendada neerukivide teket ja muude terviseprobleemide riski. Mõnel juhul võib see põhjustada astronautide neerudele püsivaid kahjustusi pikaajalistel Marsi-missioonidel.

Võib tekkida küsimus, kuidas uurijad sellise jahmatava järelduseni jõudsid, arvestades, et mehitatud missiooni Punasele planeedile pole seni veel toimunud.

Uurimisrühm viis läbi mitu uuringut, et uurida pikaajalise kosmosereisi mõju neerufunktsioonile.

Eksperimendid hõlmasid biomolekulaarset, füsioloogilist ja anatoomilist analüüsi andmetest ja proovidest, mis pärinesid 20 uuringurühmalt.

Proovid koguti enam kui 40 kosmosereisilt Rahvusvahelisse Kosmosejaama (ISS) ja kaubanduslikelt lendudelt madalale Maa orbiidile, kus osalesid inimesed ja hiired. Lisaks viidi läbi 11 kosmose simulatsiooni hiirte ja rottidega.

Seitsmes simulatsioonis said hiired GCRi doosi, mis vastab 1,5- ja 2,5-aastastele Marsi-missioonidele.

Püsivad neerukahjustused

Teadlased rõhutavad, et see on neerude tervise suurim uuring seoses kosmoselendudega. Uuringu tulemused näitasid, et kosmose tingimused «kujundasid inimeste ja loomade neerud ümber».

Alla kuuajase kokkupuute järel kosmose tingimustega hakkasid mõned neerutorukesed kahanema. Need torukesed mängivad olulist rolli kaltsiumi ja soolade tasakaalu säilitamisel. Eksperimentaalses uuringus omistavad teadlased selle kahanemise peamiselt mikrogravitatsioonile, mitte GCRile.

Siiski leidis uuring, et kosmoselennu tingimused mõjutavad neerude soolade töötlemise viisi, mis arvatakse olevat neerukivide tekke peamine põhjus.

Muret tekitavalt arenesid hiirtel, keda allutati simuleeritud GCRile 2,5 aastat, pöördumatud neerukahjustused ja funktsiooni kaotus. See näitab, et astronautide neerud võivad kolmeaastase Marsi-missiooni jooksul silmitsi seista tõsiste ohtudega.

Kuigi väljakutsed on heidutavad, on nende bioloogiliste riskide mõistmine esimene samm lahenduste leidmisel.

«Galaktilise kiirguse eest neid kaitsta ei saa, kuid kui me õpime rohkem neerude bioloogiast, on võib-olla võimalik arendada tehnoloogilisi või farmatseutilisi meetmeid, mis võimaldavad pikemaajalist kosmosereisi,» ütles uuringu vanemautor Stephen B. Walsh.

Soovitused ja tulevikusuunad

Walsh lõpetas pressiteate sõnadega, et «iga astronautidele välja töötatud ravim võib olla kasulik ka siin Maal, näiteks võimaldades vähihaigetel neerudel taluda suuremaid kiiritusravi annuseid, kuna neerud on selles osas üks piiravaid tegureid.»

Uuring on avaldatud ajakirjas Nature Communications.

Allikas: Interesting Engineering