KIIREKS LÄHEB! ⟩ Jääsula Antarktikas toimub jätkuvalt – neid põhjusi pole varem arvesse võetud

Väliselt nähtamatult pressib soe Lõunamere vesi end liustiku ja maapinna vahele: sulamine algab sealt ja jätkub hiiglaslike jääpankade libisemisega lõunaookeani. Foto: PxHere

Juunikuus avaldatud uuringu kohaselt on teadlased avastanud uue murdepunkti Antarktika liustike merresulamises (runaway melting), mida põhjustab soe ookeanivesi, mis tungib jää ja maa vahele, millel see paikneb.

Kuigi sellist tüüpi sulamist on varem uuritud, ei ole Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) kasutatud mudelid veel seda nähtust arvesse võtnud, et prognoosida globaalse soojenemise mõju Antarktikale.

Uuring, mis avaldati ajakirjas «Nature Geoscience», rõhutab, et seni on süstemaatiliselt jääkaotust alahinnatud.

Inimtekkelise globaalse soojenemise tõttu tõusevad ookeanide temperatuurid, sulatades Antarktika jääkilpe, tekitades merepinna tõusu ja seades ohtu rannikualade kogukonnad.

Ookeani temperatuuri tõus võib viia murdepunktini, mille järel tungib ookeanivesi piiramatus ulatuses jääkilbi alla, põhjustades pöördumatut sulamist, selgitati uuringus.

Antarktika jääkilbid asuvad aluskaljul ja ulatuvad rannikust kaugemale, hõljudes merel. Varasemad uuringud on näidanud, et soe merevesi imbub «kinnitumisvööndisse» – kohta, kus maa ja jää kohtuvad – ning sealt edasi, hõljuva jää alt, sisemaale.

«Isegi vähene soojenemine kiirendab vee tungimist sadade meetrite kauguselt kümnete kilomeetriteni, sulatades jääd altpoolt,» selgitas uuringu juhtiv autor Alexander Bradley.

«Iga kümnendik kraadi soojenemist toob need protsessid ja murdepunktid lähemale,» selgitas Bradley, Briti Antarktika-uuringu teadlane.

Merepinna tõusuga seotud risk tekib, kui kiirenenud sulamine ületab mandril uue jää moodustumise.

Teatud piirkonnad Antarktikas on sellele protsessile vastuvõtlikumad kui teised, kuna maamassi kuju tõttu on seal orge ja õõnsusi, kus merevesi saab jää alla koguneda.

Pine Islandi liustikul, mis on praegu Antarktika suurim mereveetaseme tõstja, on eriti suur sulamisrisk, kuna maa nõlv võimaldab rohkemal mereveel sisse voolata, märgiti uuringus.

Teaduslikud mudelid vajavad ajakohastamist, et arvestada sulamise elemente, võimaldades paremini ennustada tulevast merepinna tõusu riski ja selleks valmistuda, märgiti uuringus.

«See tõesti rõhutab vajadust kiirete kliimameetmete järele, et vältida nende murdepunktide ületamist, » lisas Bradley.

Allikas: Agence France-Presse ja Sciencealert