Soome teadlased: meil on nutikella jaoks lahendus, mis ennustab ja aitab vältida äkksurma

Soome teadlased töötasid välja lahenduse, mis aitab südameprobleeme varem tuvastada. Foto: Pixabay

Igal aastal kaotab elu miljoneid inimesi maailmas järsu südamesurma (sudden cardiac death ehk SCD) tõttu, kuid südamehäired võivad olla äärmiselt raskesti tuvastatavad.

Uus meetod südamerütmide tuvastamiseks, mis on seotud eelseisva südamepuudulikkusega, võiks tulevikus pikendada eluiga riskigrupis olevatel inimestel. Tampere ülikooli teadlased lõid Soomes uue algoritmi, mis kasutab konkreetset mõõdikut, mida nimetatakse detrendeeritud fluktuatsiooni analüüsiks (detrended fluctuation analysis ehk DFA2 a1), mis suudab aja jooksul tuvastada muutusi südame löögisageduse varieeruvuses.

Kui südameinfarktid tekivad siis, kui verevool südamesse on piiratud, siis SCD hõlmab südame ülekoormamist lühikeste elektriliste impulssidega. Kuigi see esineb peamiselt vanematel inimestel, ilmnevad rütmihäired sageli ilma eelnevate sümptomiteta.

Analüüsides 2794 täiskasvanut keskmiselt 8,3-aastase jälgimisperioodi jooksul, leidis teadlaste rühm, et DFA2 a1 on võimas ja sõltumatu SCD ennustaja. Seos on kõige tugevam siis, kui keha on puhkeolekus, mitte füüsilise tegevuse ajal.

«Uuringu kõige huvitavam leid on erinevuste tuvastamine just puhkeoleku mõõtmiste ajal,» ütleb Tampere ülikooli füüsik Teemu Pukkila. «Kõrge riskiga patsientide südame löögisageduse intervallide omadused puhkeolekus sarnanevad tervisliku südame omadustega füüsilise pingutuse ajal.

Meeskond kasutas statistilisi analüüsimeetodeid, et ühendada DFA a1 mustrid SCD juhtumitega. Lähenemisviis hõlmas ka teiste oluliste muutujate, sealhulgas vanuse ja olemasolevate südame terviseseisundite mõju arvestamist.

Mõõdiku lugemine võtab ainult minuti ja seda saab teha sensorite abil, mis on piisavalt lihtsad, et sobida nutikelladesse. SCD riski hindamiseks ei oleks vaja kliiniku külastusi ega keerukaid skaneeringuid.

«Kulumõõturid kantavates tarbijaseadmetes suudavad hõlpsasti eristada füüsilise tegevuse ja puhkeoleku seisundeid ning teha mõõtmise, kui see on asjakohane,» selgitavad teadlased.

Uus ennustav algoritm on märkimisväärselt täpsem kui praegused meetodid, mis hõlmavad tavaliselt kardiovaskulaarse vormisoleku mõõtmist: see tähendab inimese võimet hapnikku lihastesse saata ja lihaste suutlikkust hapnikku füüsilise tegevuse ajal kasutada.

Järgmised sammud on meetodit testida suuremate ja mitmekesisemate inimgruppidega ning uurida, kuidas tulemused võivad olla seotud teiste südamehaiguste tüüpidega. Lõppkokkuvõttes võiks ennustav algoritm päästa märkimisväärse hulga elusid, hoiatades neid, keda see äkiline ja kiire tapja ohustab.

«On võimalik, et paljudel varem sümptomiteta isikutel, kes on kannatanud järsu südamesurma all või kellele on tehtud elustamine pärast äkilist südameseiskust, oleks sündmus olnud ennustatav ja välditav, kui riskitegurite tekkimine oleks õigel ajal tuvastatud,» selgitab Tampere ülikooli kardioloog Jussi Hernesniemi.

Uuring avaldati ajakirjas JACC: Clinical Electrophysiology.

Allikas: ScienceAlert