Soomes leidub endiselt Tšornobõli katastroofist pärinevaid radioaktiivseid aineid – sarnane olukord on ka Eestis

Foto: Elmo Riig / Sakala

Tšornobõli tuumaelektrijaama avariist pärinevad radioaktiivsed ained on Soome looduses endiselt olemas. Kiirgus- ja tuumaohutusameti aastaaruandest Soome keskkonnaseire kohta selgub, milliseid looduses algselt mitte esinevaid radioaktiivseid aineid eelmisel aastal leiti, kust neid leiti ja kui palju neid keskkonnas veel on.

Kiirgus- ja tuumaohutuse ameti (STUK) keskkonnaseire eesmärk on tuvastada ja reageerida isegi väikestele radioaktiivsuse muutustele keskkonnas. Kuna kiirgus on kõikjal, leiab STUK seda ka kõikjalt. Täpsed mõõtmismeetodid ja hästi kavandatud keskkonnakiirguse seireprogramm annavad usaldusväärse pildi Soome keskkonna radioaktiivsusest.

Mõõtmistulemused näitasid, et eelmisel aastal ei toimunud Soomes radioaktiivsete ainete keskkonda sattumist, mis võiks avaldada kahjulikku mõju inimeste tervisele või keskkonnale.

Soomlaste radioaktiivsete tehislike ainete keskkonnast tulenev kiirguskoormus oli 2023. aastal alla 0,02 millisiivertit (mSv), mis on väga, väike võrreldes soomlaste keskmise aastase kiirgusdoosiga, mis on 5,9 mSv.

Valdav osa Soome kiirgusest pärineb siseruumide radoonist, st loomulikust radioaktiivsusest.

Tšornobõli tseesiumit leitakse endiselt

Ainsad märkimisväärsed kunstlike radioaktiivsete ainete allikad pärinevad aastakümnete tagant. Keskkonnaproovides leitakse endiselt, kuigi iga aastaga üha vähem, 1950. ja 1960. aastatel tehtud tuumakatsetest ja 1986. aasta Tšornobõli tuumaavariist tulenevat radioaktiivsust.

STUKi poolt eelmisel sügisel mõõdetud kolmes metsast korjatud seene proovis ületas radioaktiivse tseesium-137 sisaldus endiselt piirnormi 600 bekrelli kilogrammi kohta.

ELi soovitus on, et seda piirmäära ületavat toitu ei tohiks müüa. Seentes mõõdetud tasemed on aga nii madalad, et seente söömine ei põhjusta radioaktiivsete ainete manustamist tervist ohustavas koguses. Seente radioaktiivsust saab vähendada ka keetmise, külmutamise või leotamise teel.

KYIV REGION, UKRAINE - APRIL 28, 2022 - An international ionizing radiation trefoil symbol is pictured in the Chornobyl Exclusion Zone pictured after the withdrawal of Russian troops, Kyiv Region, northern Ukraine. //UKRINFORMAGENCY_1831.06911/2205011058/Credit:Hennadii Minchenko/SIPA/2205011114 Foto: Hennadii Minchenko/SIPA

Online-seire ja laboratoorsed mõõtmised

STUKi väliskiirguse seirevõrk annab reaalajas teavet kiirgusolukorra kohta kogu Soomes. Kokku on 255 mõõtejaama. STUKil on ka jaamad kaheksas kohas, kus kogutakse radioaktiivset materjali välisõhust ja maapinnale sadanud tahkete osakeste või sademete hulgast.

STUK jälgib radioaktiivsust järvedes ja jõgedes ning Läänemeres, mõõtes oma laboris veeproove. STUKi Jokiniemi laborid Vantaal analüüsivad ka muid keskkonnaproove, näiteks piima, kauplustest toiduaineid, kodumajapidamiste veeproove, mis on kogutud üle kogu Soome, ning marju, seeni, kala ja ulukiliha Soome maapiirkondadest.

Mida näitavad mõõtmistulemused Eestis?

Keskkonnaameti kiirgusseire büroo peaspetsialist Alar Polt:

Nii Soome kui Eesti looduses leiduvate tehislike radionukliidide kontsentratsioonid looduslikega võrreldes on tühiselt väikesed ja nende mõju inimesele ega looduskeskkonnale ei ole sel foonil avastatav.

Konkreetselt Soome näitel annab tehislike isotoopide osa ~1/300 inimese aastasest kiirgusdoosist (~6 mSv võrreldes ~0,02 mSv-ga). Sarnane olukord on ka Eestis.

Ligikaudu 1/300 suuruse muudatuse mõju nähtuses, mis niikuinii on kogu aeg olemas olnud ning mille loomulik muutlikkus (näiteks kosmilise kiirguse komponent sõltub Päikese aktiivsusest) on kümneid kordi suurem, ei ole avastatav.

See, et tehislikud isotoobid looduskeskkonnas on avastatavad, iseloomustab laborite analüütilist võimekust. Kuna näiteks tseesium-137 poolestusaeg (aeg, mille jooksul pool antud radioaktiivse aine kogusest oma radioaktiivsuse tõttu teiseks aineks laguneb) on ligikaudu 30 aastat, jääb tseesium-137 looduses avastatavaks veel aastasadadeks, mis ei tähenda, et tema mõju inimesele või keskkonnale avastatav oleks. Mis omakorda ei tähenda, et inimene oma tegevuses täiendavate radioaktiivsete ainete sattumist keskkonda kontrolli all hoidma ei peaks.

2023. aastal analüüsitud proovide radionukliidide sisaldust võib pidada väikeseks. Eestis ei ole töötavaid tuumarajatisi, seega puudub ka radiaotiivsete ainete emissioon. Ohuallikaks on seega väljastpoolt riigipiiri tulenev saaste.