:format(webp)/nginx/o/2024/07/05/16201297t1h2ca2.jpg)
Brasiilia Amazonase piirkonnas on selle aasta kuue kuu jooksul toimunud viimase kahekümne aasta kõige rängemad metsatulekahjud. Satelliidiandmete järgi on aasta esimesel poolel registreeritud 13 489 metsatulekahju, mis on viimase kahekümne aasta halvim tulemus. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, on see arv kasvanud rohkem kui 61 protsenti, mida eksperdid seostavad ajaloolise põuaga, mis tabas maailma suurimat troopilist vihmametsa eelmisel aastal.
Alates 1998. aastast, mil Brasiilia riiklik kosmoseuuringute instituut (INPE) alustas andmete kogumist, on ainult kahel aastal – 2003 ja 2004 – jaanuarist juunini toimunud rohkem metsatulekahjusid. President Luiz Inácio Lula da Silva valitsuse jaoks on olukord ebameeldiv, sest tulekahjude arv kasvab, hoolimata sellest, et Amazonase metsade hävitamine on vähenenud. INPE andmetel on metsade raadamise all olev pindala vähenenud 1. jaanuarist kuni 21. juunini 42 protsenti, võrreldes 2023. aasta sama perioodiga.
Lula on lubanud lõpetada ebaseadusliku metsade raadamise Amazonase metsas aastaks 2030. Tema paremäärmusliku eelkäija Jair Bolsonaro ajal oli olukord märgatavalt halvenenud. Greenpeace'i Brasiilia haru esindaja Romulo Batista sõnul on kliimamuutused metsatulekahjude arvu tõusule kaasa aidanud. Batista selgitas AFP-le, et enamik Brasiilia looduslikke režiime on sademete puuduse tõttu stressis. Keskkond on kuivem ja seega on taimestik kuivem ning tulekahjude suhtes haavatavam. Ta lisas, et enamik metsatulekahjusid ei ole tõenäoliselt spontaansed, näiteks välgutabamuse põhjustatud, vaid on tekkinud inimtegevuse, eriti põllumajandusliku põletamise tagajärjel.
/nginx/o/2024/07/05/16201286t1h5e26.jpg)
Pantanaali märgaladel on samuti püstitatud halvad rekordid. Jaanuarist juunini on seal toimunud metsatulekahjusid rohkem kui kunagi varem, mis on üle 2000 protsendi rohkem kui eelmisel aastal. Pantanalis, kus elavad miljonid kaimanid, papagoid, hiidsaarmad ja maailma suurim jaaguaride populatsioon, on 2024. aasta esimese kuue kuu jooksul registreeritud 3538 metsatulekahju. Ainuüksi juunis tuvastati 2639 tulekahju, mis on kuus korda rohkem kui kunagi varem. Viimastel päevadel on Pantanali elanikud näinud põlengute tõttu punaseks värvunud taevast ja suitsupilvi.
Olukord on muret tekitav, sest tavaliselt on metsatulekahjude kõrghooaeg aasta teisel poolel, eriti septembris, kui ilm on kõige kuivem. Mato Grosso osariik, kus asub suur osa Pantanalist, kuulutas eelmisel nädalal välja erakorralise seisukorra ja ametiasutused teatasid, et tuletõrjujad saadetakse teistest piirkondadest appi tulekahjudega võitlema.
Brasil 🇧🇷 registró 13.489 focos de incendios en la Amazonía en el primer semestre, la peor cifra en dos décadas y un incremento de 61% con respecto al año pasado, según datos satelitales disponibles el lunes. pic.twitter.com/TSp4gAKXZi
— Canal 44 (@CANAL44TV) July 2, 2024
Cerrados, mis on üks Maa kolmest suurest savannist koos Aafrika ja Austraaliaga, toimus jaanuarist kuni juunini 13 229 tulekahju, mis on peaaegu sama palju kui Amazonase piirkonnas. Cerrado pindala on sama suur kui Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Suurbritannia kokku.
Savannid on üks suurimaid ja olulisemaid ökoloogilisi tsoone maailmas, kattes umbes viiendiku Maa maismaapinnast. Need on koduks paljudele ikoonilistele loomadele ja taimedele, pakkudes elupaika ja toitu mitmesugustele liikidele. Savannid aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja võidelda kliimamuutustega, kuna nad suudavad süsinikku siduda nii taimestikus kui ka muldades. See muudab nad oluliseks süsinikuneelajaks. Savannid mängivad suurt rolli Maa veeringe reguleerimisel, eriti laiade rohumaade kaudu, mis on tähtsad sademete kogumisel, mullaerosiooni ärahoidmisel ja põhjavee varude täiendamisel. Savannid on ainulaadse ökosüsteemiga, mis toetab mitmekesist loomastikku, muutes need kriitiliseks ja elujõuliseks ökoloogiliseks keskkonnaks.
Allikas: telesurenglish.net ja japantimes.co.jp
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)