NEW SCIENTIST Päikeseenergia buum varjutab toitvat põllumaad (1)

Madeleine Cuff
, New Scientist, kaasautor
Copy
Kuigi paljud paneelid asuvad ka väheviljakatel aladel, leidub maailmas suur hulk päikeseenergiajaamu, mis elektrit tootes võtavad ära ka viljakaid põllumaid. Toidutootmiseks vajalikku pinda jääb sellega vähemaks aina kiirenevas tempos.
Kuigi paljud paneelid asuvad ka väheviljakatel aladel, leidub maailmas suur hulk päikeseenergiajaamu, mis elektrit tootes võtavad ära ka viljakaid põllumaid. Toidutootmiseks vajalikku pinda jääb sellega vähemaks aina kiirenevas tempos. Foto: Madis Veltman

Päikeseenergia tootmise ülemaailmne kasv on viinud suurte päikesepaneelide laiumiseni väärtuslikel põllumaadel, võttes ülemaailmsest toidutootmisest välja triljoneid kaloreid.

Suur osa päikesepaneelide pinna kasvust on toimunud põllumaadel, mis suudaks toita miljoneid inimesi, selgitasid välja Wu Xiao Zhejiangi ülikoolist Hiinas ja tema kolleegid, kes tegid vastava uurimistöö.

Teadlased kasutasid satelliidipilte, et tuvastada, kuhu on päikesepaneelid paigaldatud, ja arvutasid selle mõju toidutootmisele. Wu Xiao sõnul paljastab nende uuring päikesepaneelide hulga hüppelise kasvu põllumaadel.

Rohkem kui 5000 ruutkilomeetrit maailma pinnast oli 2018. aastaks kaetud päikesepaneelidega, mis tähendab värskete andmete kohaselt 1655-kordset kasvu 15 aastaga. Umbes 27 protsenti sellest oli põllumaa, moodustades kokku umbes 1370 ruutkilomeetrit.

2018. aastal põhjustas see toidutootmises kaotuse umbes nelja petakalori ulatuses, mis on kogus, millega suudaks ära toita 4,3 miljonit inimest aastas. Teaduslikus mõttes on igapäevaelus kasutatav «kalor» tegelikult 1000 kalorit, samas kui petakalor on miljon miljardit kalorit.

Umbes 27 protsenti päikeseinstallatsioonidest olid 2018. aastaks paigaldatud põllumaale.

Praeguste trendide põhjal võivad need kaod toidutootmises 2050. aastaks tõusta 62 petakalorini aastas. Kui jätkame samasuguse kiirusega põllumaadele tungimist (toidu kaotus päikeseenergia mahu kasvu kohta), toob see kaasa 16-kordse kasvu iga-aastases toidutootmise vähenemises, võrreldes 2018. aastaga, selgitas Wu Xiao.

Uuringust selgus, et Hiina, Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa seisavad silmitsi kõige tõsisemate konfliktidega põllumaa kasutamise vahel kas toidu- või energiatootmiseks (vt lähemalt Research Square, doi.org/m565).

Siiski möönab Wu Xiao, et töö, mis pole veel eelretsenseeritud, võib olla toidutootmise kaotusi ka üle hinnanud, kuna eeldati, et päikesepaneelide all ei ole põllukultuure ega karjamaad.

Näiteks lammaste karjatamine päikesepaneelidega kaetud maadel on siiski osutunud tõhusaks.

Päikesepaneelid jagavad loomadega samu maid ka Eestis. Endine sportlane Siim Sellis kasvatab Põlvamaal lambaid, kes askeldavad päikesepaneelide varjus.
Päikesepaneelid jagavad loomadega samu maid ka Eestis. Endine sportlane Siim Sellis kasvatab Põlvamaal lambaid, kes askeldavad päikesepaneelide varjus. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kaotused suurenevad aga jätkuvalt, kui päikesepaneelid tungivad aina enam põldudele, kui poliitikakujundajad ei võta kasutusele vastumeetmeid, ütleb Wu Xiao. Ta rõhutab, et suurim mure on planeerimine ja õige koha valimine õigele maakasutusele. Otsitakse win-win ehk mõlemat poolt rahuldavat olukorda energianõudluse ja toidujulgeoleku vahel.

Põllumajanduse tootlikkuse parandamine võiks kompenseerida päikeseenergia kasvu põhjustatud kaotusi, ütleb Eric Larson Princetoni ülikoolist. Samuti võiks päikesepaneelide tehnoloogia täiustamine vähendada selle energiatootmise jaoks vajaliku maa hulka, ütleb Max Zhang Cornelli ülikoolist New Yorgis. Ta loodab, et näeme jätkuvalt tõhusamate paneelide kasutuselevõttu ja paremini kujundatud päikesefarme, mis kasutavad maad tõhusamalt.

Mõned teadlased näevad aga päikeseenergia nõudlust kui tõukejõudu põllumajanduse enda muutmiseks. UK Nature Friendly Farming Networki (loodussõbraliku põllumajanduse võrgustik) põllumees Martin Lines ütleb, et põllumajandusmaad võiks kasutada tõhusamalt. Ta lisab, et 62 protsenti Ühendkuningriigis toodetud teraviljast läheb niikuinii loomadele söödaks. Tulevikus võiksime näha põllumehi nii energia kui ka toidu tootjatena. Lines võtab kokku, et seega tuleb meil peagi ümber hinnata põllumehe roll.

Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist avaldatud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Kaido Einama.

Tagasi üles