Üliõpilane: seal ta lamas, nagu hallitama läinud laip, aga tegelikult polnud see üldse nii

Laagripaigalt leitud putukas meenutas hallitusega kaetud laipa – seda see aga ei olnud. Ta oli vägagi elus. Foto: James Tweed / Queenslandi Ülikool

Kui James Tweed, Queenslandi ülikooli keskkonnateaduskonna doktorant Austraalia Lamingtoni rahvuspargi vihmametsas telkimas oli, avastas ta juhuslikult ühe mardika, mis esmapilgul tundus olevat kaetud hallitusseene kihiga. See «seen» osutus aga hoopis putuka enda karvadeks, mida hiljuti avastatud putukas võib kasutada potentsiaalsete kiskjate eemale peletamiseks.

Tweed komistas selle ainulaadse leiu otsa ühel hommikul matkarajal kõndides, kui märkas midagi, mis esmapilgul tundus linnu väljaheite moodi. Lähemal vaatlusel selgus, et see udune kogum oli midagi sootuks muud.

«Oma hämmastuseks nägin ma kõige erakordsemat ja karvasemat siklast, keda ma kunagi näinud olin,» ütleb ta. «9,7 millimeetrit pikk, silmatorkav punase- ja mustakirju iludus, kaetud pikkade valgete karvadega.»