Saada vihje

RAVI KÄEULATUSES Sai valmis ninasprei, mis pühib Alzheimeri (1)

Copy
Ninasprei eemaldab mürgised tau kogumid ja parandab mälu.
Ninasprei eemaldab mürgised tau kogumid ja parandab mälu. Foto: Dall-E

«Uue ravi üks doos, mis manustatakse ninaspreiga, eemaldab Alzheimeri tõvega seotud toksiliste tau-valkude kuhjumise ajurakkudest, parandades muu hulgas ka mälu,» väidavad sellekohase uuringu tegijad oma avaldatud artiklis. See avab tee uutele ravivõimalustele selle kurnava haiguse vastu.

Paar aastat tagasi avastati, et ebanormaalsed tau-valkude kogumikud ajus on seotud Alzheimeri tõvega. Sellest ajast alates on teadlased töötanud nende toksiliste valkude kõrvaldamise nimel, mis on muutunud selle degeneratiivse haiguse tunnusmärgiks.

Nüüd on Texase Ülikooli Meditsiinikooli (UTMB) teadlased välja töötanud läbimurdelise ninasprei, mis sisaldab antikehi, mis selektiivselt tuvastavad ja eemaldavad tau-valkude kogumid, aidates taastada kognitiivset funktsiooni.

«Ninasprei lähenemine avab uusi võimalusi mitteinvasiivseks tau-valkude kuhjumist ravivate antikehade otse ajju toimetamiseks ja see annab lootust paljudele neurodegeneratiivsetele haigustele,» ütles dr Rakez Kayed, UTMB neuroloogia osakonna professor ja uuringu juhtivautor. See uurimus toob esile nasaalse tau immunoteraapia potentsiaali efektiivselt sihtida rakusiseseid tau-valkude kogumeid – peamist neurodegeneratsiooni ja kognitiivse languse põhjustajat haigustes nagu Alzheimer ja teised tauopaatiad.

Terves ajus stabiliseerivad tau valgud mikrotuubuleid, mis pakuvad rakkudele toestust ja aitavad transportida toitaineid. Kuid kui need valgud aga valesti kokku volditakse, võivad need moodustada neurofibrillaarsed valgud, mis häirivad neuronite funktsiooni ja aitavad kaasa kognitiivsele langusele. Varasemates uuringutes on leitud, et haiguse progresseerumine toimub läbi nn külvimehhanismi, kus toksilised tau seemnevalgud vabanevad rakust rakkudevaheliss keskkonda, kus nad paljunevad ja loovad endasarnaseid juurde.

Üks suurimaid takistusi, mida valesti kokku volditud tau-valke sihtivad ravimeetodid peavad ületama, on rakusisese tau sihtimine. Rakusisesed tau-valgud mis jääb rakkude sisse ning vastutavad selle külvi eest, ei ole tanaste teraapiat sihtmärgiks. Teiseks küsimuseks on vere-aju barjääri (BBB) ületamine, mis on kaitsebarjäär aju veresoonte ja aju kudesid moodustavate rakkude ning teiste komponentide vahel.

Teadlaste loodud uus ravimeetod saavutab mõlemad eesmärgid. Nende loodud toksilise tau-valgu konformatsioonispetsiifiline monoklonaalne antikeha 2 (TTCM2) tuvastab ja sihib spetsiifiliselt haigusega seotud tau-valkude kogumikke. Need tau-hävitajad antikehad on kapseldatud mitsellidesse ja neid on nii veesõbralikke (hüdrofiilsed) kui ka rasvasõbralikke (lipofiilsed) ning ninna piserdatult jõuavad need sihtmärkideni ning suudavad läbida ka aju verebarjääri.

Üks TTCM2 doos manustati intranasaalselt vanadele hiirtele, kes olid geneetiliselt muundatud inimese tau-valku sisladavaiks. Juba kolme tunni pärast jagunes raviks kasutatud TTCM2 erinevatesse ajupiirkondadesse, sealhulgas nende rakkude sisse, kus see eemaldas külvamise võimelised rakusisesed tau-valgud ning tau-valkude ja neuronite vahelised sünaptilised ühendused ajus.

Käitumistestide läbiviimisel esinesid TTCM2-ravitud hiired märgatavalt paremini kui teistest rühmadest hiired, mis viitab sellele, et ravi leevendas lühimälu kaotust tau-valkude rohkete ajudega hiirtel. Teadlased märkasid ka biomarkerite suurenemist hipokampuses – ajupiirkonnas, mis on seotud mälukujundamise ja kognitiivse funktsioneerimisega. Oluline oli ravi puhul TTCM2 seotus TRIM21-ga, rakusisese antikeha retseptoriga, mis hõlbustas antikehadega seotud tau kogumite eemaldamist.

«See meetod mitte ainult ei paranda terapeutiliste antikehade kohaletoimetamist, vaid suurendab ka nende efektiivsust tau kogumite eemaldamisel ja kognitiivsete funktsioonide parandamisel,» ütles Kayed.

Avastus omab suurt potentsiaali Alzheimeri tõve ja teiste neurodegeneratiivsete haiguste raviks, mis on põhjustatud patoloogilisest tau-valkude kogunemisest.

«See edasiminek võib oluliselt mõjutada Alzheimeri ja seotud tauopaatiate ravistrateegiaid, pakkudes uut lootust miljonitele patsientidele, kes kannatavad nende kurnavate seisundite all,» ütles Sagar Gaikwad, uuringu esimene autor ja UTMB järeldoktor.

Teadlased plaanivad jätkata TTCM2 prekliiniliste katsetega, et liikuda edasi inimkatseteni. Nende eesmärk on muuta need paljutõotavad tulemused elujõulisteks ravivõimalusteks.

Uuring avaldati ajakirjas Science Translational Medicine.

Allikas: UTMB ja New Atlas

Tagasi üles