Marsikulgur leidis kummalise kivi – sellel on elu jälgi

„Cheyava Fallsi“ pildi kommenteeritud versioon näitab leopardilaikude sarnaseid märke, mis on teadlasi eriti paelunud, ja kivimites sisalduvat oliviini. Pildi jäädvustas NASA Marsikulguri Perseverance WATSONi instrument 18. juulil. Foto: NASA/JPL-Caltech/MSSS

NASA kulguri Perseverance teadusmeeskonnale on silma jäänud järjekordne põnev avastus – üks omapärane soontega kaetud kivim. Meeskonnalt «Cheyava Fallsi» nime saanud noolepeakujuline kivi sisaldab huvitavaid tunnuseid, mis võivad anda teavet selle kohta, kas Marsil oli kauges minevikus mikroskoopiline elu.

Kulguri pardal olevate mõõteriistadega tehtud analüüs näitab, et kivimil on omadusi, mis vastavad iidse elu võimaliku tunnuse määratlusele.

Kivimil on keemilised omadused ja struktuurid, mis võivad olla moodustunud elutegevuse poolt miljardeid aastaid tagasi, kui selles uuritavas piirkonnas leidus voolavat vett.

Teadusrühm kaalub ka muid seletusi täheldatud tunnustele ning edasised uurimissammud on vajalikud, et teha kindlaks, kas iidne elu on tõsiseltvõetav selgitus.

Marsi kulguri 21. juulil kogutud 22. kivisüdameproov võeti Neretva Vallise põhjapoolsest servast, mis on 400 meetri laiune iidne jõeorg, mille Jezero kraatrisse voolav vesi ammu kujundas.

NASA Rover Perseverance kasutas oma Mastcam-Z instrumenti, et jäädvustada see 360-kraadine panoraam Marsi piirkonnast «Bright Angel», kus miljardeid aastaid tagasi voolas iidne jõgi. «Cheyava Falls» avastati piirkonna keskelt veidi paremal, umbes 110 meetri kaugusel kulgurist. Foto: NASA/JPL-Caltech/MSSS

«Perseverance'i marsruut on kavandatud nii, et see suunduks piirkondadesse, kus on potentsiaali huvitavate teaduslike proovide saamiseks,» ütles NASA Washingtoni peakorteris asuva teadusmissioonide direktoraadi abihaldur Nicola Fox. «See reis läbi Neretva Vallise jõesängi tasus end ära, sest me leidsime midagi, mida me varem ei ole näinud, mis annab meie teadlastele nii mõndagi uurimiseks.»

NASA Rover Perseverance on Marsi kivimites teinud väga olulisi tähelepanekuid, mis edasiste uuringute abil võivad tõestada, et Marsil oli kauges minevikus elu.

Cheyava Fallsi mitmekordne sondeerimine kosmoseaparaadi SHERLOC (Scanning Habitable Environments with Raman & Luminescence for Organics & Chemicals) seadmega näitab, et see sisaldab orgaanilisi ühendeid. Kuigi selliseid süsinikupõhiseid molekule peetakse elu tekke alustaladeks, võivad need moodustuda ka mittebioloogiliste protsesside käigus.

«Cheyava Falls on kõige mõistatuslikum, keerulisem ja potentsiaalselt tähtsaim kivi, mida Perseverance seni uurinud on,» ütles Perseverance'i projekti teadlane Ken Farley. «Ühest küljest oleme avastanud esimest korda vaieldamatult orgaanilist materjali, iseloomulikke värvilisi laike, mis viitavad keemilistele reaktsioonidele, mida mikroobne elu võiks kasutada energiaallikana, ning selgeid tõendeid, et eluks vajalik vesi läbis kunagi seda kivimit. Teisest küljest ei ole me suutnud täpselt kindlaks teha, kuidas see kivim moodustus ja millisel määral võisid lähedalasuvad kivimid Cheyava Fallsi soojendada ja nende tunnuste tekkimisele kaasa aidata.»

Meeskonda on paelunud ka muud üksikasjad selle 1 x 0,6 meetri suuruse kivi kohta, mis on saanud nime Grand Canyoni kose järgi.

Cheyava Fallsil (vasakul) on näha tumedat auku, kust NASA Perseverance võttis südamiku proovi; valge laik on koht, kus kulgur lihvis kivimit, et uurida selle koostist. Foto: NASA/JPL-Caltech/ASU/MSSS

Kuidas kivid saavad oma täpid

Otsides märke iidsest mikroobide elust, on Perseverance'i missioon keskendunud kivimitele, mis võivad olla loodud või muundunud kaua aega tagasi tänu vee olemasolule. Seepärast ongi meeskond võtnud sihtmärgiks Cheyava Fallsi.

«SHERLOC on just sellisteks olulisteks vaatlusteks loodud – orgaanilise aine otsimiseks, kuna see on oluline osa otsinguist mineviku elu kohta,» ütles SHERLOCi missiooni juhtivuurija Kevin Hand.

Kivi läbivad suured valged kaltsiumsulfaadisooned. Nende soonte vahel on materjaliribad, mille punakas värvus viitab hematiidile, mis on üks mineraalidest, mis annab Marsile selle erilise roostekarva varjundi.

Kui Perseverance vaatas neid punaseid alasid lähemalt, leidis ta kümneid ebakorrapärase kujuga, millimeetrisuuruseid valgeid laike, millest igaüht ümbritseb must materjal, mis sarnanevad leopardi laikudega.

Perseverance'i PIXLi (Planetary Instrument for X-ray Lithochemistry) instrument on kindlaks teinud, et need mustad rõngad sisaldavad nii rauda kui ka fosfaati.

Austraalia Queenslandi tehnoloogiaülikooli astrobioloogi ja Perseverance'i teadusrühma liikme David Flannery sõnul on Maal seda tüüpi tunnused kivimites sageli seotud maapinnal elavate mikroobide kivistunud jälgedega.

Ühe stsenaariumi järgi, mida Perseverance'i teadusrühm kaalub, ladestus Cheyava Falls algselt mudana, millesse oli segatud orgaanilisi ühendeid, mis lõpuks tsementeerusid kivimiks.

Hiljem tungis teine vedelikuvoolu etapp kaljusse, mis võimaldas mineraalide ladestumist, mis lõi suured valged kaltsiumsulfaatsooned, mis on nüüd näha, ja mille tulemusena need laigud tekkisid.

Allikas: phys.org ja NASA