HALB OSUTUS HEAKS ⟩ Väljasuremisohus näriline leidis rikkaliku toidulaua, milleks on sootuks üllatuslik valik

Ohustatud pesakupitajarott toitub Mount Gibson Wildlife Sanctuary kiskjakindlas aedikus kohalikust taimestikust. Foto: Australian Wildlife Conservancy

Uues artiklis, mis on avaldatud ajakirjas Wildlife Research, tõid Flindersi Ülikooli ja Adelaide'i Ülikooli teadlased välja oma tähelepanekud, et haruldane suurem kojarott (Leporillus conditor) eelistab toidu ja varjualuse leidmiseks Aafrikast pärit taralõnga (Lycium ferocissimum – sel eestikeelset nimetust polegi) Reevesby saarel, mis asub Lõuna-Austraalia Port Lincolni ranniku lähedal.

Flindersi Ülikooli teaduskonna doktorant Annie Kraehe sõnul selgus saladus väikese, argliku looma väljaheidete uurimisel. Ta selgitas, et ta veetis nädalaid kojarottide väljaheidete mikroskoopiliste taimejäänuste uurimisel, mis tõendas, mida kojarotid söövad.

Nad võrdlesid söödud taimede proportsiooni potentsiaalsete toidutaimede kättesaadavusega piirkonnas. Tulemused näitasid, et kuigi Aafrika päritolu taralõng, mis on Lõuna-Aafrikast pärit maavitsaliste sugukonda kuuluv põõsas, moodustab vaid umbes kümnendiku piirkonna taimestikust, moodustab see siiski üle poole kojarottide toidulauast.

Lisaks täheldati, et kojarotid esinevad rohkem piirkondades, kus see konkreetne taralüngaliik on levinum, kasutades seda pesitsemiseks ja varjumiseks.

Flindersi Ülikooli dotsent Vera Weisbecker ütles, et kuigi see Aafrikast pärit taralõng on Austraalia bioloogilisele mitmekesisusele väga kahjulik, on see haruldase imetaja puhul andnud häid tulemusi, võimaldades tal elada umbrohust kahjustatud elupaigas.

Suuremat kojarotti peeti mandril 1930. aastaks väljasurnuks, kuid nende hääbumine algas juba varem, kui toodi sisse kassid ja rebased. See merisea suurune näriline ehitab suurtest okstest ja kividest koosnevaid ühispesi. Tänapäeval eksisteerivad looduslikud populatsioonid ainult rannikuvälistel saartel, kus neid ei ohusta invasiivsed kiskjad, kuigi röövlinnud kujutavad endiselt suurt ohtu.

«Aafrika taralõng pakub suurepärast kaitset nende röövlindude eest, mistõttu peetakse taralõngatihnikuid kojajarottide eelistatud pesitsemiskohtadeks,» selgitas evolutsiooniline ökoloog Weisbecker. Sarnast mõju on täheldatud ka väikeste pingviinide puhul Lõuna-Austraalias, kus konkreetne taralõngaloiik pakub paremat kaitset kasside ja rebaste eest kui kohalik taimestik.

Austraalia Adelaide'i Ülikooli botaanika professor Bob Hill lisas, et leid näitab, kui palju Austraalia ainulaadne fauna on kohanenud ulatuslike muutustega põlistes ökosüsteemides.

Adelaide'i Ülikooli teadlane dr. Kathryn Hill selgitas, et küpsed taimed võivad kasvada kuni 5 meetri kõrguseks, moodustades läbitungimatud padrikud, mille okstel okasvavad hirmutavad okkad, mistõttu on see taralüng üks Austraalia vihatuimaid umbrohtusid.

Samas tunnistas ta, et need omadused muudavad taralõnga suurematele kojarottidele atraktiivseks, kuid kui see jätkab levikut, võib see tõrjuda välja suure osa kohalikust taimestikust ja põhjustada saare ökosüsteemi kokkuvarisemise, mis lõpuks mõjutab ka kojarotte endid.

Teadlased hoiatavad, et invasiivsed taimed ei pruugi olla nii ohutud, kui tunduvad. Nad rõhutavad, et kojarottide paindlikkus toiduvalikus, mis võimaldab neil Aafrika pärit taralõnga abil ellu jääda, on julgustav katsete jaoks, mis püüavad seda liiki mujal taasasustada. Kõnealune kogemus aga näitab velkordselt, et looduses pole iialgi olemasüheplaanilisi ja lihtsaid lahendusi keerulistele probleemidele.

Allikad: Flinders University ja Phys.org