T, 5.07.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

NASA Kuu-lennud on rahahäda tõttu löögi all

New York Times / PM
NASA Kuu-lennud on rahahäda tõttu löögi all
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
NASA kosmoselaev Stardust
NASA kosmoselaev Stardust Foto: Wikipedia

USA kosmoseagentuur (NASA) vajab eelarvesse igal aastal vähemalt kolme miljardit  lisadollarit (32,2 miljardit krooni), et astronaudid taas Kuule lennutada lubanud programm jätkuda saaks.


Eile teatas USA mehitatud kosmoselendude plaane analüüsiv komitee oma raporti esialgses kokkuvõttes, et rahahäda tõttu ei saa praegune NASA programm jätkuda.



Maikuus president Barack Obama nõudel kokku kutsutud asjatundjad peaksid kogu raporti avalikustama selle kuu lõpus.



Endise aeronautikaärimehe Norm Augustine’i juhitud komitee järeldustes on vähe üllatavat, sest kosmoseprogrammi rahapuudusest on räägitud juba pikka aega.



Eksperdid panid valitsusele ette viis võimalust, kuidas edasi liikuda, suurem osa neist tähendaks praeguste arendustööde katkestamist või suuri muutusi.



NASA arendab praegu programmi Constellation (’tähtkuju’) raames uut raketti Ares I ja inimeste veoks mõeldud kapslit Orion, mis peaksid hakkama viima astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS) 2015. aasta märtsis. Nende ehitamisega on jõutud juba üsna kaugele.



Seejärel peaks valmima võimsam rakett Ares V ja kuusõiduk, mis viiks inimese tagasi Maa kaaslase pinnale.



Nüüd arvavad eksperdid, et need plaanid võisid küll 2005. aastal tunduda teostatavad, ent kuna NASA-le ei eraldatud toona lubatud raha, lükkub Ares I lend ilmselt edasi 2017. aastasse.



Praeguste plaanide järgi peaks ISS aga juba 2016. aastal oma tegevuse lõpetama. Kosmosejaama tegevusaega saab pikendada, kuid see nõuab omakorda lisaraha.



Ares V või Kuule lendama pidanud Altairi ehitamiseks pole aga NASA-l praegu üldse võimalusi. Programme oleks võimalik jätkata, kui järgmise kümne aasta jooksul lisanduks NASA-le mehitatud lendudeks eraldatud sajale miljardile dollarile (üle triljoni krooni) veel 30 miljardit (320 miljardit krooni).



Kuule jõuaksid ameeriklased aga siiski kõige varem 2025. aastaks. Unistus kunagi inimene Marsile viia jääkski aga praeguses majandusseisus kättesaamatuks.



Nii jäävadki alles võimalused asendada Ares I odavama alternatiiviga, mis põhineks mõnel militaarotstarbel ehitatud raketil, või näiteks kosmoselendudega tegeleva erafirma SpaceX plaanidega. SpaceXi juht Elon Musk väidab, et tema ettevõte on võimeline astronaudid orbiidile viiva raketi Falcon 9 valmis ehitama kolme aastaga.



Pole teada, kui tõsiselt plaanib Obama NASA-le antava raha suurendamise eest võidelda, kuna kasvav eelarvepuudujääk ja võitlus tervishoiusüsteemi reformi nimel on ilmselt vähendanud tema indu poliitilist kapitali kosmoseprogrammi peale kulutada.



Peale selle ei pruugi Kongress, mis toetas praegust, 2004. aastal president George W. Bushi ette pandud kosmoseprogrammi, uute ümberkorralduste poolt hääletada.

Märksõnad
Tagasi üles