K, 7.12.2022

Meil on uued mõõdud - Maa kaalub nüüd 6 ronnagrammi

teadus.postimees.ee
Meil on uued mõõdud - Maa kaalub nüüd 6 ronnagrammi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

Saagem tuttavaks ronnagrammide ja kvetameetritega: reedel otsustasid Prantsusmaale kogunenud teadlased rahvusvahelisse mõõtühikute süsteemi lisada neli uut eesliidet. Muuhulgas lihtsustavad need väga suurtest objektidest rääkimist - näiteks kaalub Maa umbes 6 ronnagrammi, Jupiter aga 2 kvetagrammi.

Iga nelja aasta tagant Prantsusmaale Versailles'i lossi kogunev Kaalude ja Mõõtude Peakonverents, mis tänavu toimus 27. korda, otsustas rahvusvahelisse mõõtühikute süsteemi (SI-süsteem) lisada uued eesliited.

Alates SI-süsteemi loomisest 1960. aastal on teaduses hakanud vaja minema üha rohkem eesliiteid. Viimati võeti uued eesliited - zetta (1021) ja jotta (1024) - kasutusse 1991. aastal, kui keemikutel oli tarvis kirjeldada tohutuid molekulikoguseid. Tänaseks on need aga mitmes valdkonnas ammendunud ja enam ei piisa näiteks meeletute andmekoguste kirjeldamiseks seni võimsaimast jottast.

Kilode ja millide ridadesse lisanduvad nüüd ronna (1027) ja kveta (1030), mis hakkavad tähistama suurimaid suuruseid, ning ronto (10−27) ja kvekto (10−30) kõige pisemaid. Eesliited lihtsustavad väga suurte ja väikeste arvude väljendamist – kui viitaksime kilomeetrile alati kui 1000 meetrile või millimeetrile kui tuhandikule meetrist, oleks see üsna tülikas.

Väiksema otsa eesliited leiavad rakendust eelkõige kvantteadustes, kus mõõdetakse imepisikesi asju, kuid idee uuendusteks tuli asjaolust, et näiteks Google on juba aastaid kasutanud baitide tarbeks mitteametlikke eesliiteid, mis aga SI-süsteemi ei sobinud.

Uued eesliited peaksid maailma vajadust suuremate arvude kirjeldamise järele rahuldama vähemalt 20-25 aastat.

Tagasi üles