NEW SCIENTIST ⟩ Geeniteraapia paneb haruldase haigusega lapsed kõndima ja rääkima
Otse ajju manustatav geeniasendusteraapia on võimaldanud mõnel harulase geneetilise seisundiga sündinud lapsel esimest korda kõndida ja rääkida.
«See on täituv unistus,» ütleb Richard Poulin, kelle tütar Rylae-Ann sai ravi 2019. aasta novembris 18 kuu vanuselt. Tais elav Rylae-Ann ei suutnud Poulini sõnul öelda ühtegi sõna, liigutada või isegi pead tõsta, et «joosta, hüpata, palli lüüa, hobusega ratsutada, ujuda või mitmes keeles rääkida».
Rylae-Ann sündis AADC puudulikkusega, mida on üle maailma teada vähem kui 150 haigusjuhtu. Seda põhjustab DDC-nimelise geeni vigane variant, mis takistab ajul dopamiini ja serotoniini tootmist.
Ilma nende tähtsate neurotransmitteriteta ei ole AADC puudulikkusega lastel «kontrolli oma pea üle, nad ei saa istuda, kõndida ega rääkida – nad on voodisse naelutatud,» ütleb Upstaza-nimelise geeniteraapia kliinilise uuringu juht Wuh-Liang Hwu Taiwani riiklikust ülikoolihaiglast. Paljud kogevad ka nn okulogüürilist kriisi, kus nende silmad ringikujuliselt liiguvad. Hwu sõnul sureb enamik patsiente noores eas.
Upstaza töötas välja New Jerseys asuv ravimifirma PTC Therapeutics. Protseduuri käigus asendatakse vigane DDC selle normaalselt toimiva variandiga. Terve geen toimetatakse ajurakkudesse kahjutuks tehtud adenoviiruse abil läbi väikese koljusse puuritud augu.
Alates 2010. aastast on Hwu koos oma kolleegidega geeniteraapiat Taiwani ülikoolihaiglas katsetanud 30 AADC puudulikkusega lapsel. Lapsed olid ravi ajal 18 kuud kuni 10 aastat vanad ning elasid enamikul juhtudest Taiwanis ja teistes Kagu-Aasia riikides, kus seda seisundit kõige rohkem esineb.
Kliinilistest uuringutest selgus, et pärast ravi paranes kõigil lastel motoorne ja kognitiivne funktsioon ning neil oli vähem okulogüürilisi kriise. «Neil lastel, kes said ravi enne neljandat eluaastat, paranesid üsna märkimisväärselt,» ütleb Hwu. «Me ütleme, et nad on uuesti sündinud.»
Rylae-Ann suutis vaid kuu pärast geeniteraapiat istuda. Ta on üks seitsmest katsealusest, kes on õppinud kõndima ja üks kolmest, kes on õppinud rääkima. «Kõne tuleb patsientidel kõige raskemalt, sest selles kasutatakse nii palju lihaseid,» selgitab Hwu.
Geeniteraapia sage kõrvalmõju oli düskineesia ehk järsud kontrollimatud liigutused, kuid see läks kõigil juhtudel mõne aja pärast üle.
Mõned varajased geeniteraapiad on vähki põhjustanud, kuid Upstaza ei tohiks ebanormaalset rakkude tootmist stimuleerida, sest DDC geenivariandi transportimiseks kasutatav viirus ei paljune, nagu ka ajurakud, kuhu see toimetatakse, ütleb Hwu.
Euroopa ravimiamet kiitis geeniteraapia heaks juulis. PTC Therapeutics plaanib taotleda ka heakskiitu USA toidu- ja ravimiametilt.
Poulin ütleb, et nüüd 4-aastase Rylae-Anni puhul on teraapia toiminud paremini kui tema ja lapse ema Judy oleksid osanud loota. «Me ei teadnud, mida oodata – suudab ta oma pead tõsta? Aga nüüd, kui ma koju jõuan, hüppab ta püsti, jookseb minu juurde, kallistab mind ja ütleb: «Issi, issi, ma armastan sind». «See on uskumatu,» ütleb Poulin.
Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkinud Mariliis Kolk.