Põhjamaade hüdroloogiakonverentsi avapäev on pühendatud sajandipikkusele hüdroloogilisele seirele
15. august 2022, 11:56
XXXI Põhjamaade hüdroloogia konverentsi «Hüdroloogia ja veega seotud ökosüsteemid» avapäev «100 aastat Eesti hüdroloogilist seiret» tutvustab Eesti hüdrometeoroloogia uuringuid ja tegevusi läbi ajaloo. Juttu tuleb veeseirest ja ökoloogiast, hüdroloogia tulevikutrendidest ning jõgede laiematest kasutusvõimalustest.
Eesti hüdrometeoroloogilisel seirel on pikk ajalugu ja esimesed vaatlused ulatuvad üle-eelmisse sajandisse, kui 1867. aastal alustati veetaseme mõõtmisega Tartus Emajõel. Süstemaatilisi hüdroloogilisi vaatlusi hakati Eesti jõgedel tegema 1920. aastate alguses, mil pandi alus hüdromeetriajaamade püsiseire võrgustikule. Toonasel tipphetkel ulatus Eesti jaamade arv üle saja.
Tänapäevase hüdroloogilise seire eesmärk on tagada reaalajas ülevaade Eesti veeressursist ning pikaajaliste andmeridade abiga hinnata võimalikke muutusi tulevikus. Hüdroloogiline seire on vaid osa terviklikust keskkonnaseirest, mida Keskkonnaagentuur teostab.
«Meie majas saavad kokku keskkonnaseire kõigi valdkondade andmed. Nende kooskasutus ja analüüs võimaldavad jälgida ning prognoosida muutusi nii kliimas kui ökosüsteemides. Väga paljud riigid alles otsivad võimalusi sarnaseks lähenemiseks. Seireandmete põhjal võime öelda, et veeressursi ja sademete aastaringne jaotus pole päris endine, mis omakorda mõjutab elusloodust,» nentis Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.
Seireandmeid kasutatakse ka arvukates teadusuuringutes, planeeringutes ning sildade, truupide ja maaparandussüsteemide projekteerimisel. Need on aluseks veekasutuslubade väljastamisel ja reostuskoormuste arvutustel, samuti olulised kaluritele ja veespordi harrastajatele.
«Praegu on Eesti jõgedel ja järvedel 61 hüdromeetriajaama, neist viies toimub täisautomaatne vooluhulga mõõtmine. Sel aastal lisandub veel neli täisautomaatset jaama. Üleujutuste ning rannikumere ja järvede jäänähtuste seireks saame kasutada satelliitide abi ning vooluhulka prognoositakse mudelitelt,» kirjeldas hüdroloogia seire tänapäeva Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Jana Põldnurk.
Hüdroloogiakonverents
Põhjamaade hüdroloogiakonverents on iga kahe aasta tagant toimuv Põhjamaade ja Balti riikide hüdroloogide assotsiatsiooni (Nordic Association for Hydrology – NHF) konverents. 2022. aastal on korraldaja riik Eesti ja vastutav eestvedaja Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus. Konverentsi avapäev (15. august) on eestikeelne ja seda korraldab Keskkonnaagentuur.