Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Teadlased võisid teha avaldamisrekordi

Tartu Ülikooli professor Jüri Allik on üks kahest Eesti teadlasest, kes asub Essential Science Indicatorsi arvestuses maailmas oma valdkonna enim tsiteeritud teadlaste tabelis. FOTO: Margus Ansu

Eestis töötavate teadlaste mullune publikatsioonide arv võib ületada varasemaid aastaid, ent täpsed andmed on veel selgumata.

Tartu Ülikooli professor, psühholoog Jüri Allik, kes on Eesti teadlaste tööde rahvusvahelise avaldamise ja viidatavuse statistika vastu põhjalikumalt huvi tundnud, kinnitas Postimehele, et kõige täiuslikuma olemasoleva andmebaasi, Web of Science’i järgi saab öelda, et Eesti teadusele oli aasta 2012 edukas.

Koos konverentsiteesidega oli seal mullune Eestist pärit artiklite arv 1631. Kui neid mitte arvestada, siis alla 1600. Eelmise aasta numbrid on hetkel väiksemad kui eelmistel, kuid Alliku sõnutsi on langus näiline.

«Minu kogemusel kulub veel kaks-kolm kuud, kuni kõik 2012. aastal ilmunud asjad jõuavad lõpuks kannetena andmebaasi,» sõnas ta. «Olen kindel, et artiklite arv tuleb üsna 1700 lähedale või isegi natuke üle selle.»

Web of Science on Thomson Reutersi poolt hallatav andmebaas, mis koondab andmeid üle 12 000 teadusajakirjas avaldatu kohta alates 20. sajandi algusest. Lisaks katab andmebaas ka teaduskonverentside materjale.

Lisaks Web of Science’i baasist oodatavale tulemusele näitab Eestiga seotud publitseeringute kasvu viimastel aastatel juba praegu meditsiinialane USA PubMed andmebaas. 2010. aastast leidub seal 377, 2011. aastast 389 ning mullusest 473 artiklit. Sarnane trend on näha ka Hollandi ScienceDirect andmebaasis, kus Eestiga seotud artikleid leidub 2012. aasta kohta rekordiline hulk.

Eesti teadusagentuuri analüütik Maarja-Liisa Kärp ütles, kuna Eesti teadlaste rahvusvahelistes võrgustikes osalemine on viimastel aastatel kasvanud, on kasvanud ka rahvusvaheline publitseerimine.

Tagasi üles
Back