KÕHEDAVÕITU ⟩ Vaata, kuhu raspeldasid viikingid oma «isikutunnistused»

Gotlandile maetud viikingi mehe hammastesse olid viilitud süvendid – arheoloogid arvavad, et see võis olla omaaegne isiku- või tsunftitunnistus. Foto: HM / Lisa Hartzell / CC BY 2.5 SE

Inimkond on läbi ajaloo oma kehasid mitmel viisil muutnud: tätoveerides, augustades, armistades, implanteerides või isegi oma kehaosi deformeerides. Hoolimata sellest, et sellised praktikad on laialt levinud, ei ole alati selge, miks need on tekkinud. Kultuuritraditsioonid on tugev mõjutaja, nagu ka ilustandardid, mis varieeruvad ajas ja kohas.

Uus analüüs, mis keskendub umbes tuhat aastat tagasi viikingiaegsel Gotlandil elanud inimeste säilmetele, viitab sellele, et kehamuudatused tugevdasid sotsiaalseid identiteete.

Arheoloogid Matthias Toplak Haithabu Viikingi muuseumist ja Lukas Kerk Münsteri ülikoolist Saksamaal avastasid, et hambasse viilitud horisontaalsed sooned võisid olla kaupmeeste rühma tunnuseks.