NEW SCIENTIST ⟩ Miks küll inimestel on nii pikk lapsepõlv?

Uued põlvkonnad ei järgi vanu tavasid pimesi, vaid toovad endaga uuendused. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Tahtsin alustada seda artiklit teisel viisil. Aga see oli enne, kui mu 10-aastane tütar sekkus. Tegelikult olin juba kirjutama hakanud, kui ta äkki ilmus ja üritas mind petta. Ta tahtis vedada 10 naela peale kihla, et saab hariliku pliiatsiga kirjutada punast värvi. Sellise alustava ettevõtja pettumuseks keeldusin ta pakutud kihlveost: ta oli liiga enesekindel, nii et kahtlustasin, et tal on mingi temp plaanis ja lasin tal oma triki paljastada. Ta võttis pliiatsi ja kirjutaski: «punane värv». Siis naeris ta nagu hüään ja läks õnne proovima, kas õnnestub ema haneks tõmmata.

Meie särav säde avaldab arvamust kõige kohta – videomängudest ja spordist raamatuteni. Ta õpib algebrat ja kodeerimist ning tema teadmised Taylor Swifti kohta ületavad oluliselt minu omi. Kuid vaatamata kõigile neile teadmistele on tal täiskasvanuks saamiseni veel aastaid aega. Kui ta elab nii pikalt nagu inimesed keskmiselt, veedab ta veerandi oma eluaastatest alaealisena.

Inimese pikk lapsepõlv on tõeline veidrus. Ühelgi teisel primaadil ei kulu täiskasvanuks saamiseks nii palju aega. Meie liigi evolutsiooni käigus muutus lapsepõlv tunduvalt pikemaks. Paleoantropoloogid lastele vähe tähelepanu pööranud, kuid nüüd on see muutumas. Hulk intrigeerivaid avastusi viimastel aastatel on loomas terviklikku pilti inimese lapsepõlvest: millal see näiliselt ebaproduktiivne eluetapp pikenes, miks see on nii pikk ja millega tegelesid eelajaloolised lapsed. Leiud ei heida valgust ainult inimkonna evolutsiooni pimedasse nurka, vaid näitavad ka, miks lapsepõlv on nii tähtis.