NASA teatas, et tabas esmakordselt Marsi-värina toimumise
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
24. aprill 2019, 11:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerika kosmoseagentuur on avanud Marsi-uuringutes uue lehekülje ning tuvastanud esmakordselt punase planeedi pinda räsivad seismilised lained.
Marsi geoloogilise ehituse uurimiseks mõeldud kosmoseaparaadi sensorid tabasid Marsi-värina 6. aprillil. Tolleks hetkeks oli ta veetnud punasel planeedil kokku 128 sol’i ehk Marsi-päeva. Tegemist oli vaid nõrkade tõugetega – teadlaste hinnangul jäi see tõenäoselt 1 ja 2 magnituudi vahele – , kuid värina tuvastamise teeb oluliseks asjaolu, et varem on pinnavärinaid mõõdetud vaid Maal ja Kuul.
Kuigi tõugete lähtekoha täpse asukoha määramiseks pole piisavalt andmeid, võis nende põhjuseks olla kas pinnaaluse lõhe liikumine või meteoriiditabamus. Huvitaval kombel meenutavad tõuked üsna lähedaselt Apollo missiooni poolt Kuul mõõdetuid, kirjutab BBC.
«Tõenäoselt oli see vaid 1-2-magnituudiline sündmus keskmega mõõtepaigast umbes 100 kilomeetri kaugusel,» ütles kasutatud seismomeetrite teadusrühma juht professor Tom Pike. Üks või kaks magnituudi on niivõrd nõrk värin, et Maal paneksid inimesed seda vaid vaevu tähele.
Igal juhul jätkab InSight Marsi-värinate seiret ning piisava koguse andmete kogunemisel saab nendest tuletada juba hulgaliselt uusi teadmisi punase planeedi sügavuste ja sealt edasi juba ka planeedi tekkimise ning ajaloo kohta. Kogu missiooni kaheaastase eluea jooksul loodetakse tabada vee tosinkond värinat.