T, 5.07.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti teadlased teevad maailmas ajalugu

NN
Eesti teadlased teevad maailmas ajalugu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vaid ühe aatomi paksuses materjalis paiknevad süsinikuaatomid tasapinnaliselt kuue kaupa koos. Ühtaegu väga tugev ja suurepäraselt elektrit ning soojust juhtiv grafeen tõotab elektroonikatööstusele suuri arenguid tulevikus.
Vaid ühe aatomi paksuses materjalis paiknevad süsinikuaatomid tasapinnaliselt kuue kaupa koos. Ühtaegu väga tugev ja suurepäraselt elektrit ning soojust juhtiv grafeen tõotab elektroonikatööstusele suuri arenguid tulevikus. Foto: AFP / Scanpix

Eesti teadlased on leidnud tee uuesti kodumaale tagasi, et nüüd Eesti teadus suurelt maailmakaardile viia, nii näiteks võib Eestit tulevikus teada kui maailma kõige õhema, tugevama ja vastupidavama materjali leiutajamaana.

Tartu Ülikooli vanemteaduri Harry Allese (43) uuritavat materjali võib leida kõige tavalisemast harilikust pliiatsist, maailmas on seda materjali uuritud viis aastat, Eestis ainult üks, kirjutab Kristi Leppik ajalehes Postimees.

«Grafeeni saab koguda pliiatsist kõige kergemal moel, näiteks kleeplindiga,» jagab teadlane selgitusi materjali kohta, mida ta järgnevate aastate jooksul uurib.

Grafeenile teisi materjale peale sadestades võib Allese sõnul seda tulevikus kasutada näiteks arvutite transistoride peal, sest see materjal oleks kiire, eraldab vähest soojust ning on väga tugev ja vastupidav. Teadur loodab, et tulevikus võib nende uurimistulemuste rakendamine aidata Eestis luua uusi ettevõtteid.

«Kui masu lõpeb ja algab uus tõus, siis võiks grafeen olla just üks neist tõusumootoritest,» arvab ta.

Kui aga füüsikateadur Allese uuringuid võib n-ö käega katsuda, siis sotsiaalteaduste valdkonnas tegi hiljuti ajalugu Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo (34), kes pälvis Euroopa Teadusuuringute Nõukogult poole miljoni euro ehk ligi kaheksa miljoni krooni suuruse teadusgrandi uurimaks, kuidas Venemaa käsitleb rahvusvahelist õigust.

Professor rääkis, et Venemaal oli Nõukogude perioodil ametlikult seisukoht, et Ida-Euroopas kehtib täiesti oma versioon rahvusvahelisest õigusest – sotsialistlik rahvusvaheline õigus.

Nõukogude Liidu lagunedes arvati optimistlikult, et erisused lääneriikide ning Venemaa õiguslikes arusaamades kaovad. «Aga kui vaadata viimaste aastate sündmusi, siis on näha, et normatiivsed erinevused ei ole ära kadunud, vaid lihtsalt uues kuues naasnud,» selgitas Mälksoo.

Tagasi üles