«Auh-auh!» – tehisaru võibki selle nüüd inimkeelde ära tõlkida (1)

teadus.postimees.ee
Copy
Mida koerad meile ütlevad? Kas hauguvad kurjalt või mänguhimuliselt? Kogenud koeraomanik juba üht-teist aimab, kuid teadlased proovivad tehisaru abil meid neist veel paremini aru saama panna.
Mida koerad meile ütlevad? Kas hauguvad kurjalt või mänguhimuliselt? Kogenud koeraomanik juba üht-teist aimab, kuid teadlased proovivad tehisaru abil meid neist veel paremini aru saama panna. Foto: Ralph/Pixabay

Koerte haukumise tõlkimist on uuritud juba enam kui kümmekond aastat, kuid nüüd on saabumas tehisaru abiga läbimurre – me võimegi varsti aru saada, mida neljajalgsed sõbrad meile ütlevad.

Kanade kaagutamise on Jaapani teadlased peaaegu lahti murdnud möödunud aastal, koertega on olnud tõlketöö pisut keerulisem. Kuid näib, et Michigani ülikooli teadlased on tehisintellekti abiga ka seda müsteeriumit lahendamas.

Teadlased Michigani ülikoolist kasutavad tehisintellekti, et paremini mõista, mida koera haukumine tähendab – kas loom on mänguhimuline või hoopis vihane? Kuna näoilmed pole loomadel nii ilmekad kui inimestel, peab neist aru saama hääletooni kaudu.

Teadlastele pakub lisaks huvi, kas tehisaru suudaks õigesti tuvastada koera vanust, sugu ja tõugu vaid tema hääle põhjal.

Koertele oma tõlk

Teadlased tegid üsna olulisi edusamme koerte kommunikatsiooni dekodeerimisel, kasutades selleks olemasolevaid inimkõnele treenitud arvutimudeleid, nii et tegemist võib olla isegi maailma esimese eduka sellelaadse katsega, kirjutab BBC.

«Tehisintellekti edusammud võivad revolutsiooniliselt muuta meie arusaama loomade kommunikatsioonist,» ütles Michigani ülikooli tehisintellekti labori juht Rada Mihalcea, «meie uurimistöö avab uue akna selle jaoks, kuidas saame kasutada seni kõnetöötluses loodut, et hakata mõistma koerte haukumise erilisemaid nüansse.»

Tehisaru on juba saanud hakkama mitme teise loomaliigi kõne lahtikodeerimisega. Lisaks kanadele vestlesid ühed teadlased hiljuti vaaladega ja California teadlased hakkasid aru saama ahvide visatud naljadest. Iga selline täiendav teadmine aitab lõpuks mõista, mismoodi teised loomaliigid suhtlevad ja kuidas end arusaadavaks teevad. 

Tehisaru juhitavaid süsteeme kasutatakse heli tooni, kõrguse ja aktsendi eristamiseks, mis omakorda laseb kasutada selliseid «inimlikke» tehnoloogiaid, nagu hääletuvastuse tarkvara. Inimkõne mõistmisel ongi saavutatud juba väga hea tase tänu suurele hulgale reaalsetele inimhääle andmetele. Sama loomade salvestustega tehes võib hakata mõistma ka nende «keelte» olemust.

Kas koerad räägivad?

Koerte jaoks pole inimkeelega võrreldavat «sõnaraamatut», veelgi enam, ka häälte andmebaas on üsna niru. Keegi pole seni ohjeldamatult palju koerte haukumist salvestanud, kuna seni ei tundunud selles mingit sügavamat mõtet olevat. Vastavat andmebaasi ei eksisteeri.

«Loomade häälitsusi on palju raskem esile kutsuda ja salvestada,» märkis uuringu juhtiv autor Artem Abzaliev. Tema meeskond püüdis välja selgitada, kas teadlased saaksid seda andmete puudust kompenseerida, kasutades inimkõne uuringutest saadud teadmisi. Vastav uurimistöö on avaldatud siin.

Selgus, et koerte hääli õnnestub uurida ka inimhääli analüüsiva tehisaruga.
Selgus, et koerte hääli õnnestub uurida ka inimhääli analüüsiva tehisaruga. Foto: Dahancoo/Pixabay

Nii kogusid uuringu läbiviijad 74 erineva tõu, vanuse ja sooga koera haukumisi, urisemisi ja «vingumisi» erinevates olukordades. Need häälitsused söödeti masinõppe mudelisse – algoritmi, mis tuvastab mustreid suurtes andmekogumites ja mis oli loodud inimkõne analüüsimiseks.

Selgus, et see olemasolev mudel suutiski üsna hästi tuvastada ka seda, mida koerad üritasid öelda. Uuringu keskmine täpsus oli erinevates testides hinnanguliselt 70 protsenti.

«See on esimene kord, kui inimkõnele optimeeritud tehnikaid on kasutatud loomade kommunikatsiooni dekodeerimisel,» ütles Mihalcea, «tulemused näitavad, et inimkõnest tuletatud helid ja mustrid võivad olla heaks aluseks ka muude helide, näiteks loomade häälitsuste või akustiliste mustrite analüüsimisel ja mõistmisel.»

Teadlik inimene on ka loomadele parem kaaslane

Teadlased arvavad tulemuste põhjal, et see uurimistöö võib pakkuda häid tulemusi loomade heaolu parandamisel. Nad viitavad, et loomade erinevate häälenüansside parem mõistmine võiks parandada inimeste võimet tõlgendada ja reageerida loomade emotsionaalsetele ja füüsilistele vajadustele.

Uuringu tulemusi esitati rahvusvahelisel arvutuslingvistika konverentsil. Michigani ülikool tegi selle projekti raames koostööd Mehhiko rahvusliku astrofüüsika, optika ja elektroonika instituudiga.

Tagasi üles