Loe lähemalt, kuidas ahvid nalja viskavad

Teadlased on tuvastanud orangutanide ja veel kolme ahviliigi puhul, et need naljatlevad. Sageli jääbki naljaheitmine ühepoolseks tegevuseks. Foto: Piqsels

Oletatakse, et huumori alged on vähemalt 13 miljonit aastat vanad. Primatoloogid ja kognitiivset käitumist uurivad bioloogid on tuvastanud neljal ahviliigil käitumisi, mida on alust seostada naljatlemisega. 

Beebid hakkavad juba kaheksakuuselt teisi mänguliselt narrima. Kuna selle käitumise jaoks pole keelt vaja, võib sarnast mängulist narrimist leiduda ka mitteinimloomades. Nüüd on kognitiivkäitumist uurivad bioloogid ja primaatide uurijad California ülikoolist Los Angeleses (UCLA, USA), Max Plancki loomakäitumise instituudist (MPI-AB, Saksamaa), Indiana ülikoolist (IU, USA) ja California ülikoolist San Diegos (UCSD, USA) dokumenteerinud mängulist narrimist neljas suurte ahvide liigi esindajate hulgas. Nagu inimeste puhul naljatamine, on ka ahvidel narrimine provokatiivne, püsiv ja hõlmab üllatuse ja mängu elemente. Kuna kõik neli inimahvide liiki kasutasid mängulist narrimist, on tõenäoline, et huumori eeldused arenesid inimliinis välja juba vähemalt 13 miljonit aastat tagasi.

Naljatamine on inimkäitumise oluline osa, mis põhineb sotsiaalsel intelligentsil, võimel ette näha tulevasi tegevusi ja võimel tunnustada ning hinnata teiste ootusi. Narrimisel on palju ühist naljatamisega ja mängulist narrimist võib pidada naljatamise kognitiivseks eelkäijaks. Esimesed mängulise narrimise vormid inimestel ilmnevad juba kaheksakuuselt, s.o enne, kui beebid oma esimesi sõnu ütlevad. Esimesed narrimise vormid on korduvad provokatsioonid, mis tihti hõlmavad üllatust. Beebid narrivad oma vanemaid, mänguliselt pakkudes ja tagasi võttes erinevaid asju, rikkudes sotsiaalseid reegleid (nn provokatiivne mittekuulekus) ja üldse segades teiste toimetusi.