SUUR AVASTUS ⟩ Leiti raku organellid, mis seovad õhulämmastikku

Valgusmikroskoobiga tehtud pildil on merehaptofüütvetikas Braarudosphaera bigelowii koos musta noolega, mis osutab lämmastikku siduva organelli – nitroplasti – asukohale. Foto: Tyler Coale

Tänapäevased bioloogiaõpikud on väitnud, et ainult bakterid suudavad atmosfäärist lämmastikku haarata ja muuta seda elusorganismidele kättesaadavaks vormiks. Lämmastikku siduvad taimed, nagu kaunviljad, saavad seda teha tänu sümbiootilistele bakteritele juuremugulates. Kuid hiljutine avastus seab selle reegli kahtluse alla.

Hiljuti avaldatud kahe rahvusvahelise teadlaste meeskonna uurimistöös kirjeldatakse esimest teadaolevat lämmastikku siduvat organelli. Organell on neljas teadaolev esmane endosümbioosi näide – protsess, mille käigus prokarüootse raku neelab eukarüootne rakk ja areneb sümbioosist kaugemale organelliks.

«Organellide teke sellisel viisil on väga haruldane,» sõnas Tyler Coale, järeldoktor California ülikoolist (UC) Santa Cruzist ja ühe kahest hiljutisest uurimistööst esimene autor. «Esimene kord, kui me arvame, et see juhtus, andis aluse kogu keerukale elule. Kõik, mis on keerulisem kui bakterirakk, on oma olemasolu võlgu sellele sündmusele,» viitas ta mitokondrite päritolule. «Umbes miljard aastat tagasi juhtus see taas kloroplastidega, mis andsid meile taimed,» lisas Coale.