Piia Post ⟩ Kas seapõrn suudab talveilma tõesti paremini ennustada kui teadus?

Varasemast enam on just sel aastal kasvanud lumikatte paksus põhjapoolkeral. Siiski pole sellest võimalik järeldada, milline saab ilm olema Eestis isegi paari kuu pärast. Pildil lumeuputus Kanadas Ontarios Fort Erie linnas selle aasta 19. novembril. Foto: Nick Iwanyshyn

Ilmatarkus on Eestis tugevalt ilmaanatoomide suunda kaldu läinud. Need on tegelased, kes tavatu tähelepanu valguses sigade veristamisest saadud siseorganite pealt tulevikku ennustavad. Kui keeruline on tegelikult nii ilma kui ka kliimat ette näha, kirjutab Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsik Piia Post.

Maailmas tehakse igal aastal tuhandeid sesoonseid ilmaennustusi. Milline on aga nende täpsus ning millest see sõltub? Mida pikem on ajavahemik, mille taha me soovime ilma ennustada, seda suurem on mõjutavate faktorite hulk, seepärast sõltub ennustuse täpsus ka konkreetsest piirkonnast ning ajavahemikust. Eelmise nädala suurima «ilmauudisena» jagati fotosid metssigade siseorganitest, mille kuju pealt siis selletalvist ilma ennustati. Paraku jäävad vaid rahvapärimuse valdkonda arusaamad, kuidas kodu- või metssea põrna kujunemise protsess oleks suuteline enesesse haarama erinevaid ilma ja kliimat kujundavaid tegureid, nõnda et sellele siis ennustusomadused tekiksid. Ilmselt on enamik inimesi kuulnud, et teaduslikult on pikemaks kui paariks nädalaks ilma ennustamine väga ebatäpne, ning seepärast ongi suur huvi lihtsate tulevikuennustuste suhtes. Nüüdisaegne teaduspõhine ilmaennustamine on sootuks keerulisem protsess, mida püüan siin natuke rohkem lahti seletada.

Kuidas ennustatakse ilma?