N, 25.04.2024
Ilm
Horoskoop
Tellimine
Kuuluta
Reklaam
Toimetus
Klienditugi
RUS
ENG
Teadus

Kordusetendus: järjekordne Hiina kanderakett kukub kontrollimatult alla sel laupäeval

teadus.postimees.ee
Copy
31. oktoobril startinud Long March-5B Y4 viis kosmoselabori Mengtian juba kohale, kuid kukub nüüd lähipäevil kontrollimatult alla. Võimaliku allasadamiskoha teekonnal elab 88% inimestest.
31. oktoobril startinud Long March-5B Y4 viis kosmoselabori Mengtian juba kohale, kuid kukub nüüd lähipäevil kontrollimatult alla. Võimaliku allasadamiskoha teekonnal elab 88% inimestest. Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA/CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix
  • Meile see 23-tonnine metallikolakas pähe ei kuku.
  • Ligikaudne allakukkumise asukoht muutub täpsemaks nädalavahetuse eel.
  • Kanderakett Long March 5B viis orbiidile Hiina kosmosejaama viimase suure mooduli.

Esmaspäeval Hainai Wenchangi kosmosekeskusest startinud kanderakett Long March 5B viis Hiina Tiangongi kosmosejaama kohale kolmanda ja ühtlasi viimase mooduli ning kukub nüüd kontrollimatult alla, nii nagu on juhtunud kahe eelmise raketiga. Kui teised riigid lasevad enamiku raketiastmeid kontrollitult alla mootoritega, mis aitab neid asustatud aladest eemale juhtida (tavaliselt Vaikse ookeani lõunaossa), siis Hiina kosmoseagentuuril on olnud kombeks jätta tagasipöördumine juhuse hooleks.

Hiina Tiangongi kosmosejaama kolmas moodul Mengtian («Taevane Unistus») on juba edukalt dokkinud kahe varem orbiidile viidud mooduliga, kuid selle kohale toimetanud ligi 23-tonnine kanderakett Long March 5B on praegu Maale tagasi kukkumas. Esialgsete arvutuste järgi toimub kontrollimatu tagasipöördumine reede hilisõhtul või laupäeva öösel.

Keegi ei tea, kuhu kosmoseprügi täpselt kukub ja keegi ei juhi seda. Kuid on väga vähetõenäoline, et kosmosest pärit rauakolakas inimesi tabab.

Ennustatava teekonna alla jääb praegu siiski umbes 88% Maa elanikkonnast, ligi seitse miljardit inimest. Arvestades Maa suurust, on tõenäosus raketiga pihta saada kaduvvõike, kuid siiski mitte olematu.

Hiina kosmosejaama esimest moodulit kandnud Long March 5B kukkus alla mais 2021 ja teine juulis sel aastal. 2020. aasta mais avastati kahe Elevandiluuranniku küla lähedalt Hiina rakettidest pärit kosmoseprügi, mis väidetavalt lõhkus ka üht maja. 2021. aastal kukkusid Hiina raketi jäänused India ookeani Maldiivide lähedal, 2022. aasta juulis aga Borneo saarele.

Kuigi enamik raketi kerest võib põleda atmosfääri sisenedes ära, jõuab nii suure objekti tükkidest midagi ka maapinnani – tavaliselt kuni 40 protsenti. Oletatakse, et kütusepaakide, tõukemootorite, suurte raketimootorite ning kere ja isolatsiooni tükke sajab alla kümnete kilomeetrite ulatuses.

Tagasipöördumine Maale toimub ennustuste põhjal Eesti aja järgi laupäeval kell 1.17 pluss-miinus kümme tundi, täpsemalt pole praegu võimalik ennustada. Kosmoseprügi tiirleb lõunapoolsematel laiuskraadidel ning ohustatud on Euroopast vaid Portugal, Hispaania ja Lõuna-Itaalia.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles