Järgmisel nädalal prantsatab Maale hiiglaslik Hiina rakett, aga keegi ei tea, kuhu see kukub

Pühapäeval startis Hiinast hiiglaslik rakett teise suure mooduliga Hiina kosmosejaama Tiangong ehitamiseks, millest kontrollimatult orbiidile tiirlema jäänud 21-tonnine kosmoseprügi võib järgmisel nädalal iga hetk alla sadada. Foto: STR / CNS / AFP / Scanpix

Pühapäeval Hiina kosmosejaama Tiangong uue mooduli kohale toimetanud 21-tonnine kanderakett pöördub nüüd maapinnale tagasi, kuid erinevalt SpaceX-i korduvkasutatavatest rakettidest kukub alla ettearvamatus kohas. Kui keegi juhtub raketimürakale ette jääma, võib tal väga halvasti minna.

Teadlane Jonathan McDowell Harvard-Smithsoniani kosmosekeskusest ütles väljaandele Gizmodo, et nad ei tea, millal ja kuhu täpsemalt ettearvamatu kosmoseprügi maandub. Seda pole võimalik ennustada.

Tema sõnul pole asustatud kohta kukkumise risk väga suur, kuid siiski üsna rahutuks tegevalt suur. NASA arvutuste järgi on tõenäosus, et inimest tabab kosmosepraht, ligikaudu 1:3200.

Kosmoseprügi jälgiv USA sõjaväeorganisatsioon 18. kosmosekaitse eskaader pole Twitterisse veel vastavat hoiatust postitanud. Nende poolt antakse tavaliselt teada, kui Maale võib midagi kontrollimatult langeda.

See on juba kolmas kord, kui Hiina jätab omapead Maale alla kukkuma mõne oma kanderaketi. Eelmise aasta mais tiirles näiteks nende kosmosejaama keskosa moodulit kandnud kanderakett ümber Maa nii kiiresti, et võimatu oli öelda, kuhu see täpsemalt maandub. Kosmosepraht tegi tiiru ümber Maa 90 minutiga.

New York pääses 2020. aastal Hiina raketitabamusest vaid 13 minutiga.

Kui 21-tonnine ja 30 meetri pikkune kosmoseprügi tükk peaks atmosfääri sisenema, siis sarnaneb see lennukatastroofiga õhus. Purunenud juppe võib atmosfääris põlenud rakett puistata 160 kilomeetri pikkusele maa-alale, kus ka väiksemate tükkidega mõnesajakilomeetrisel tunnikiirusel pihta saades võib üsna kindlalt surma saada. Tõenäosus tabamust saada on siiski üsna väike, kuna suur osa Maa pinnast on kas ookean või asustamata maismaa.

Hiina tahab oma praegu ehitatavat kosmosejaama valmis saada rekordilise kiirusega - pooleteise aastaga, et täita oma kosmoseprogrammi eesmärgid ning jõuda järele USA-le ja Venemaale. 2030. aastaks on planeeritud rajada Hiina oma kosmosejaam Kuul.

Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseprügiga tegeleva büroo juhataja Holger Krag ütles CNN-ile, et rahvusvaheline hea tava on korraldada kontrollitud taassisenemine atmosfääri, et kukutada kanderaketid ja kasutamata tehiskaaslased alla Vaikse ookeani kindlasse kaugemasse ossa, kus õnnetuse oht peaaegu puudub. Seda piirkonda nimetatakse ka kosmoselaevade surnuaiaks ning see asub nn Point Nemo lähedal.

Point Nemo (48° 52,6′ S 123° 23,6′ W) on 2688 kilomeetri kaugusel lähimast maismaast.