NEW SCIENTIST ⟩ Vaata, kuidas oma sisemine kriitik enda kasuks tööle panna

Pilt on illustreeriv. Foto: Pixabay

Mis oli viimane asi, mida sa endale oma peas ütlesid? Midagi sooja ja julgustavat või oli see hoopis salvav kriitika? Mina ei öelnud ei üht ega teist. Pigem kõlas see nagu vali «aaaahhh!», kui üks osa mu ajust püüdis teist veenda prokrastineerimisega lõpparvet tegema. Nagu ikka, oli see sisemine võitlus ühtaegu needus ja õnnistus. Ühelt poolt oli see kasulik meeldetuletus, et tähtaja lähenedes ei ole mõistlik oma aega arutult sotsiaalmeedias veeta, teisalt pani see mind end ka halvasti tundma. Mu sisemine hääl oli rääkinud ja see ei olnud minu tööeetikaga sugugi rahul.

Aga siis hakkasin oma peas elava häälekese üle juurdlema. Kuidas on võimalik end tunda ühe tervikliku isiksusena, aga siis käitub üks täiesti erinev inimene minuga halvasti – aga ta on ju ikka sellesama «mina» osa? Miks on minu sisemine hääl sageli niivõrd jõhker ja kas selle tooni on võimalik muuta?

Nagu selgub, on meie sisemise hääle olemus seotud veel palju suuremate küsimustega, näiteks sellistega, mis puudutavad teadvuse olemust, meie minatunnetust ja seda, kuidas meie siseelu meie käitumist mõjutab. Seetõttu tahabki üks väike grupp teadlasi seda paremini mõista. See on keeruline töö, sest kellegi teise sisemaailma on võimatu kuulata, aga me hakkame vaikselt siiski mõista, kust sisekõne tuleb, kuidas see inimeseti erineb ja meil on ka veidi aimu selle panusest kognitiivsetesse võimetesse nagu mälu ja selle suhe vaimse tervisega. Ja rõõmusõnumiks kõigile, kelle sisehääl vahel kiusaja rolli võtab, on uuringutest selgunud ka viise, mis võivad aidata meie sisemised vestlused sõbralikumateks muuta.

Nagu selgub, seostub meie sisemine hääl veel mõne palju suurema küsimusega, näiteks sellistega, mis puudutavad teadvuse olemust, meie minatunnetust ja seda, kuidas meie siseelu meie käitumist mõjutab. Seetõttu tahabki üks väike grupp teadlasi sellest paremini aru saada. See on keeruline töö, sest kellegi teise sisemaailma on võimatu kuulata. Aga me hakkame vaikselt mõistma, kust sisekõne tuleb, kuidas see erinevate inimeste vahel erineb ja meil on veidi aimu selle panusest kognitiivsetesse võimetesse nagu mälu ja selle suhe vaimse tervisega. Ja rõõmusõnumiks kõigile, kelle sisehääl vahel kiusaja rolli võtab, on uurimustest selgunud ka viise, mis võivad aidata meie sisevestlusi sõbralikumaks muuta.