Leebemad kliimamuutuste stsenaariumid võivad endaga tuua suurema liikidevahelise haiguste leviku

Paljud kontaktid leiavad tõenäoliselt aset ka tihedamalt asustatud piirkondades, kus inimesed on haavatavad ja sellistest rahvastikukeskustest võivad mõned viirused levida juba üle kogu maailma. Pilt on illustreeriv. Foto: Pixabay

Kliimamuutused suruvad loomi elupaiku otsima jahedamatelt aladelt. Seal puutuvad nad kokku teiste liikidega – paljudega neist esimest korda –, mis suurendab otseselt ohtu uute pandeemiate sünniks, hoiatavad teadlased neljapäeval ajakirjas Nature avaldatud teadusartiklis.

Uuringu kohaselt ringleb metsikute imetajate seas praegu hinnanguliselt 10 000 erinevat viirust, millel oleks potentsiaali üle kanduda ka inimestele. Teadlased prognoosivad, et juba 2070. aastaks võib viiruste loomalt loomale kandumise uusi juhte olla 15 000.

Tõenäoliselt ongi see protsess juba alanud ning jätkub ka siis, kui inimkond kiirelt süsinikuheite vähendamise nimel tegutsema asub. Teadlaste sõnul kujutab olukord endast suurt ohtu nii loomadele kui inimestele. «Demonstreerisime oma uuringus potentsiaalselt laastavat mehhanismi haiguste tekkeks, millel on teatavad tagajärjed ka meie tervisele,» kommenteeris uuringut AFP-le Georgetowni ülikooli haiguste ökoloog Gregory Albery.