Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

NEW SCIENTIST ⟩ Jahmunud kliimateadlane: see on väga lahja viis nii kiireloomulisele probleemile reageerida

Veised karjamaal. Pilt on illustreeriv. FOTO: PABLO PORCIUNCULA

Pärast aastat täis äärmuslikke ilmastikuolusid pole kahtlustki, et kliima soojeneb tormakalt ja et süsihappegaas aegamisi meie koduplaneeti küpsetab. Kuid vahetu süüdlane on hoopis miski muu - metaan.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tugeva kasvuhoonegaasina ongi metaan tänase kliimasoojenemise tempo eest suuresti vastutav. Sellest tulenevalt mängib metaaniga seotu Pariisi leppes eesmärgiks seatud alla 1.5°C soojenemise juurde jäämises märkimisväärset rolli. Teisalt on metaaniprobleemiga võitlemiseks olemas ka lihtsad lahendused.

Paraku on see gaas aga tähelepanuta jäänud. «Seni on metaan olnud justkui Tuhkatriinu-gaas,» sõnab Londoni ülikooli teadlane Euan Nisbet. Tagatuppa peidetud metaani asemel on tähelepanu langenud hoopis tema koleda õe süsihappegaasi ja veidi ka naerugaasi peale.

See aeg on ümber. Ühendkuningriigis Glasgow’s möödunud aasta novembris toimunud COP26 kohtumisel pöördus saadikute pilk viimaks metaanile. Sada maailma liidrit kirjutasid ridamisi alla lubadusele metaani heidet 2030. aastaks vähendada. Tuhkatriinu saabus viimaks ballile.

Tagasi üles
Back