Iidne merekoletis hammustas valusamalt kui türannosaurus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kunstniku nägemus leitud merekoletisest rivaali ründamas.
Kunstniku nägemus leitud merekoletisest rivaali ründamas. Foto: AFP / Scanpix

Norrast leitud luude järgi rekonstrueeritud pilt teravate hammastega kaetud hiidlõugadega eelajaloolisest veeroomajast näitab, et see oli üks jubedamaid elukaid, kes eales maailmameres ujunud.



Teravmägedelt leitud senitundmatusse pliosauruste liiki kuuluv loom elas ilmselt ligikaudu 150 miljonit aastat tagasi. Paleontoloogide arvates oli koletis umbes 15 meetrit pikk ja kaalus 45 tonni. Tema pea oli ilmselt kaks korda suurem kui Tyrannosaurus rex’i oma ja ka hammustus mitu korda tugevam.



Kunagisel merede hirmul olid pliosaurustele omased lõua­luud, lühike kael ja neli loiba, mille abil ta meredes saaki püüdes ringi liikus. Peamiseks söögiks olid toiduahela tipus väiksemaid hirmutanud koletisele kalmaarid, kalad ja teised mereroomajad.



Teadlaste sõnul on Teravmägedelt leitud kolba osa ja 20 000 luufragmenti märkimisväärsemaid tõen­deid eelajaloolistest mereelukatest. «Meie käes on osad alalõualuust, mis on hiiglaslikud võrreldes ükskõik millega, mida varem oleme näinud,» rääkis paleontoloog Espen Madsen Knutsen saurusejäänuseid uurinud rühmast.



Koletis on kogult siiski väiksem kui seni teadaolevalt suurim mereroomaja, umbkaudu 210 miljonit aastat tagasi elanud ihtüosaurus.



Hiidsauruse säilmed avastati 2007. aastal, kui teadlased kaevasid Jørn Hurumi juhitud ekspeditsioonil Teravmägedelt välja ühe teise, väiksema plio­sauruse jäänuseid. Hurum märkas maast välja turritamas ka suuremaid luid ning teadlased märkisid leiupaiga ja suundusid mullu samasse kohta tagasi.



Hurumi sõnul oli Teravmägede praeguseks arktiliselt külm ala hiigelsauruse valitsusaegadel kaetud sügava, tollal mõõdukalt sooja ookeaniveega.



Teravmägedelt luude kaevamine polnud kerge, saarel kõndisid ringi jääkarud ning väljakaevamisteks polnud ka kuigi palju aega. Sel Norra põhjaterritooriumil saab sõna otseses mõttes labida maasse lüüa vaid kolmel nädalal aastas – juuli lõpust augustini. Rasked ilmaolud on olulisemaid põhjusi, miks Teravmägede fossiilid on siiani üsna puutumatud, kuid võivad peita hindamatuid leide.



Üks ekspeditsiooni liikmeid, Alaska Ülikooli paleontoloog Patrick Druckenmiller kinnitas, et merede hirm pliosaurus meenutab mõrtsukhaid, keda peetakse praegu ookeanide kõige paremini «disainitud» kiskjaks. Hurumi arvates oli pliosaurus aga mõrtsukhaist veelgi hirmutavam: «Praegu pole maailmameres kedagi võrreldavat.»



Leitud pliosauruse-sarnaste loomade jäänuseid on varem uuritud Austraalias ja Inglismaal, kuid ükski neist polnud arvatavalt nii suur kui Norrast leitud monstrum. Euroopa ja Mehhiko teadlased leidsid 2002. aastal ka väidetavalt suurema pliosauruse luid, kuid nende analüüs pole siiani lõplike järelduste tegemiseks piisav.

Märksõnad

Tagasi üles